Eesti Looduse fotov�istlus
1/2003



Artiklid
Pikknurme hiidhaavad hvimas

Mletan elevust, kui tulin 1999. aastal Jgevamaale Puurmanni valda Pikknurme metskonda mtma arvatavat Eesti jmedaimat haaba. Tollal olime Eesti plispuid otsides judnud Jgevamaale. Mul ei tulnud pettuda. Pikknurme metskonna kvartalil 165 kasvas suisa haavahiiglaste tukk. Paraku olid mned vga jmedad puud murdunud. Knnult oli selgesti nha murdumise phjus: tved olid seest nsad ja mdanenud. Mitu teistest selgesti suuremat haaba haljendasid siiski elujuliselt edasi. Nende tsedad tved sirutusid krgusesse, ilma et nad ligi 20 meetri jooksul vga palju oleksid peenenenud. Paljude hiigelpuude alaosa ngi vlja nagu troopilistel puudel: see oli jmenenud ja kaetud paksu rohelise samblavammusega. Mtmisel osutus kige jmedamaks ks hiiglane, mille vra oli enamjaolt kuivanud. Siiski leidus vras rohelisi oksi ja polnud kahtlust, et puus hingitseb elusde. See puu kasvas kvartalil 165, eralduste 2 ja 3 piiril. Eesti rekordhaava mbermduks rinnakrguselt saime 431 sentimeetrit. Puu krgus oli 33 meetrit.

Pikknurme hiidhaabu on esimesena phjalikult uurinud lo Tamm. 1970. aastate algul avaldatud kirjutistes teatas ta, et suuremate puude vanus on ligi 130 aastat ja haabu, mille tve diameeter on le 90 sentimeetri, leidub kokku kaheksa. Uurija selgitas ka haabade
hiidkasvu phjuse. Siinsete haabade
kromosoomide arv polnud nagu tavapraselt
38, vaid hoopis 57. See thendab,et Pikknurme haavad kuuluvad triploidsete haabade hulka.

Triploidsed haavad avastasid teaduse jaoks Rootsi uurijad 1935. aastal. Juba neil aastatel selgitati ka, et kui haava kromosoomide arv on kolmandiku vrra suurem (siit nimetus triploidne), sirgub ta kiiremini ja on mdanikukindlam kui tavaline haab. Hiidhaava tvi kasvab enamasti vga vimsaks. Nagu ilmnes ka Pikknurme haabade uurimisel, on triploidse haava lehed ja urvad suuremad kui normaalse kromosoomide arvuga haabadel. Hiljem on Eestist hiidhaabu leitud mujaltki. Kuid nad pole olnud nii eakad ja vimsad kui Pikknurme puud.

Tnavu veebruaris otsustasin kontrollida Eesti rekordhaava seisundit. Kahtlused osutusid teks: jmedaim haab oli kuivanud. Uurisin lbi kogu metsatuka ning leidsin, et vanuse lempiirile judnud triploidsetest haabadest oli mitu hvinud. Ligi 30 aastat tagasi mdetud kaheksast puust, mille rinnasdiameeter oli le 90 sentimeetri, on praegu alles vaid neli. Mtsin ka kige jmedama elus oleva haavapuu. Selle mbermt rinnakrguselt oli 317 sentimeetrit (diameeter 101 sentimeetrit), krgus 28 meetrit.

Pikknurme hbuvate hiidhaabade tukast lahkudes ji kripeldama kahtlus, et vib-olla ei ole Pikknurme haavad enam Eesti rekordpuud. Kusagil Eestis leidub arvatavasti haabasid, mille tve mbermt rinnakrguselt on le 320 sentimeetri. Kui kellelgi on andmeid niisuguste haavahiiglaste kohta, siis palume sellest teatada ajakirja Eesti Mets toimetusele. Tuleks vlja selgitada, milline on Eesti jmedaim haab!



Hendrik Relve

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet