Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



Artiklid
Kui metsaosakonnale otsiti ppejude

Tartu likooli pllumajandusteaduskonna metsaosakonna alguseks peetakse kokkuleppeliselt 15. augustit 1920, mil Andres
Mathiesen juhendas pllumajandusteaduskonnas esimest geodeesiapraktikumi. Keskendume tolleaegsele ppejudude valikule.

Metsaosakonna loomine judis ldsuse ette 1919. aastal
Eesti Vabariigis plvis krgema haridusega metsandusspetsialistide koolitamine ilmselt esimest korda suuremat thelepanu 1919. aasta kevadel Eesti agronoomide hingu kaudu (mnikord nimetatud ka agronoomide ja metsateadlaste hinguks). likooli taasavamise eeltde komisjon otsustas 14. juunil 1919 asutada pllumajandusteaduskonna, mainimata metsaosakonda. Ometi peeti metsade peavalitsuse soovitusel juba 8. juulil vimalikuks avada ka metsaosakond.

Hiljem rgiti metsaosakonna asemel siiski pllumajandusteaduskonnas vastavate professuuride vi ppetoolide loomisest. Nii tehti 5. augustil otsus luua pllumajandusteaduskonnas viis professuuri, nende seas kaks metsanduse alal (metsahoid ja metsataksatsioon). 1919. aasta 20. septembrist algas pllumajandusteaduskonnas lipilaste vastuvtt, aga kuna metsanduse alal ei olnud ppejude, sai astuda ksnes agronoomia erialale. Mnelegi lipilasele oli see sundkik, kuid aasta hiljem liitusid nad vimaluse korral metsaosakonnaga. likooli ametlik pidulik avamine sai teoks 1. detsembril 1919.
1920. aasta esimesel poolel tundus, et metsaosakond jbki loomata, kuid pllutministeeriumi ja metsade peavalitsuse energilise tegevuse tulemusena langetas likooli ajutine nukogu 4. augustil otsuse asutada metsaosakond. 17. augustil leidis ka pllumajandusteaduskonna nukogu, et ta on algaval ppeaastal suuteline avama metsaosakonna. Esimesel ppeaastal (1920/1921) koosnes see osakond sisuliselt vaid metsaasjanduse ja geodeesia kabinetist (1921. aasta lpust metsakorralduse kabinet). 1921. aastal avati metsakasvatuse, 1923. aastal metsakasutuse kabinet.

Sobivaid ppejude oli raske leida
likooli taasavamise komisjonis ksitleti ppejudude probleemi phjalikumalt 26. mail 1919. aastal. Et Eestist oli sobivaid ppejude raske vi lausa vimatu saada, siis otsustati vajaduse korral kutsuda neid Saksamaalt, Venemaalt ja Soomest. Mningal juhul visid arvesse tulla ka kohalikud (balti)sakslased. Erilist thelepanu tuli prata aga soomlastele, sest neil on muu hulgas kergem eesti keelt omanda. Seda skeemi kasutati ka metsandusppejudude otsimisel.
21. augustil 1919 prdus likool metsade peavalitsuse juhataja Julius Kitsingu poole palvega osutada abi metsateaduse ppetoolile sobiva isiku leidmiseks. rakirjad sellest kirjast saadeti Julius Kitsingu resolutsiooniga Andres Mathiesenile ja Karl Aunale. Mlemad aga loobusid eri phjustel, sama tegi pllumajandusteaduskonna vahetu prdumise jrel ka Julius Kitsing. Seega ji 1919. aastal pllumajandusteaduskonna metsanduse pool esialgu katmata.
Metsandusppejudude sobivaid kandidaate pti 1919. aastal leida n.-. omade seast, kusjuures kutsed esitati kigile, kes olid mneti sobivad. Julius Kitsing ja Andres Mathiesen olid ppinud Peterburi metsainstituudis, Karl Aun oli aga Petrovski-Rasumovski metsaakadeemia kasvandik. Kik nad olid ttanud riigimetsateenistuses krgetel kohtadel; erialaste teadmiste krval oli neil ka administratiivt, Karl Aunal ja Andres Mathiesenil ka mningaid pedagoogit kogemusi (juhatasid 1919. aastal metsalematena metsanduslikke tienduskur-susi). Keegi neist ei olnud aktiivsemalt kokku puutunud teadustga, ka pole teada, et nad oleksid varem avaldanud kirjutisi oma eriala kohta.
Neljandana vinuks arvesse tulla Alfred Auksmann, kes oli lpetanud Saksamaal Mndeni metsaakadeemia ja ttanud Eestis erametsateenistuses. Eesti Vabariigi algul tegutses ta lhemat aega ka riigiteenistuses, kuid siirdus 1919. aastal aktsiaseltsi Silva. Viks nimetada veel Eberswalde metsaakadeemia haridusega ja erametsateenistuses ttanud Rudolf Kruuset, kes Eesti Vabariigis tegutses esialgu metsavalitsuse nunikuna ning Viru maakonna metsalemana. Tundub, et valiku puhul said mravaks isiklikud tutvused ja varasem teenistus riigimetsas, Karl Auna ja Andres Mathieseni puhul ka tegevus tienduskursuste juhina 1919. aastal.

Metsaosakonna korraldust pandi Andres Mathieseni lule
17. jaanuaril 1920 informeeris Julius Kitsing pllumajandusteaduskonna dekaani, et tema tungival soovitusel on Andres Mathiesen nus end likooliga siduma. Ise oleks ta rmisel juhul valmis asuma metsakasvatuse ppeju kohale (metsakorralduses ei pidanud ta end pdevaks), kuid selleks andnud tema soovitusel parema kandidaadina nusoleku Karl Aun. Et Auna nue oli eelnev vliskomandeering (nt. ppevahendite muretsemiseks), siis palus ta likoolil seda arvestada. Selles kirjas ja hiljemgi rhutas Julius Kitsing, et metsanduse ppejud tuleb leida kohalike seast ja loobuda vlismaalastest, pealegi vinuks tema arvates vhemalt soomlased ennem Eestis metsamajanduses saavutatut ppima tulla.
Kuna likool ei olnud nus Karl Auna vlismaale saatma, ji ainsaks kandidaadiks Andres Mathiesen, kes 10. mrtsil 1920. aastal mrati geodeesia, metsakorralduse ja takseerimise ppejuks, 28. aprillil vrdsustati ta ttasu dotsendi palgaastmega. 5. mail 1920 informeeris pllumajandusteaduskond likooli nukogu, et teaduskond on otsustanud mrata Andres Mathieseni geodeesiapraktikumide korraldajaks Raadil vi Maarjamisas alates 15. augustist. Tegelikult ji Andres Mathiesen esialgu metsavalitsuse teenistusse (oli alates 16. veebruarist 1920 metsade peavalitsuse juhataja abi, hiljem kohusetitja), kuni ta sellelt kohalt 1. augustil 1920 vabastati. Samast kuupevast algas ka tema ametlik teenistusleht Tartu likoolis.

ks ppejukandidaate oli Soomes tegutsenud Emil Vesterinen
Hiljemalt 1920. aasta alguseks oli hakatud ka metsandusppejudude puhul tsisemalt kaaluma soomlaste rakendamise vimalust. Kige reaalsemalt tusis les Eestiga tihedalt seotud Emil Vesterineni kandidatuur. Ta oli lpetanud Helsingi likooli ja tegutsenud tulemusrikkalt Soome metsanduslikus propagandateenistuses. Hoolimata arvukatest kirjutistest ei olnud ta metsateadlane selle sna otseses thenduses, ka puudus tal arvestatav praktilise metsamajanduse kogemus.
Olgu mainitud, et 1921. aastal soovitas Emil Vesterinen ka ise kodumaiste ppejudude puudumisel otsida neid praktilistel kaalutlustel Soomest, Skandinaaviast vi Lne-Euroopast laiemalt, mitte aga Venemaalt. On tarvis teha aknad lahti Euroopa poole ka metsaasjanduse alal, sest Eesti kui metsasaaduste eksportmaa peab ppima vistlema Skandinaavia maade ja Soomega, kes kik on tuntud oma metsaasjanduse intensiivsuse poolest ja praegu ning lhemas tulevikus tielikult puukauba turgu valitsevad (Vesterinen 1921: 164).
Tunduvalt perspektiivsemaid vimalusi pakkus aga Esimese maailmasja lppemine ja Nukogude Venemaaga slmitud rahu, mis avas paljudele metsandusspetsialistidele tagasitee kodumaale. htlasi sattus Eestisse arvukalt Vene Loodearmees teeninuid vi pgenikest metsaametnikke. 1919. aasta lpul hakkas metsakorraldusssteemi les ehitama Peterburi metsainstituudi kasvandik Eduard Schabak tegelikult ainus tol ajal riigimetsateenistuses olnu, kes oli avaldanud teadusliku suunitlusega tid (ajakirjas Лесной журнал) ja Venemaal lipopulaarse raamatu (Записки таксатора).
Teadusliku poole pealt saab veel nimetada Arved Reinwaldti, kes oli ks vheseid Peterburi metsainstituudi lpetanuid, kelle diplomit avaldati instituudi teadustde kogumikus. Hiljem tegutses ta maakonna metsalemana, Voltveti metsakooli juhataja, metsainspektori ja metsakorralduse broo juhatajana. 1922. aastal alustas Eestis riigimetsateenistust Franz Reidolf, metsamajanduse keskasutuse tippametnik (19411944 metsavalitsuse juht) ja siiani mahukaima jahindusksiraamatu (1938) autor. 1921. aastal sai metsandusliku keskasutuse tippametnikuks (19231925 metsade peavalitsuse juhataja) Eberswalde metsaakadeemia lpetanud ja varem krgetel ametikohtadel Venemaal ning Jugoslaavias ttanud Jaan Rosen (Hellat). Nende ja veel mne teisegi varasema tegevusega tuntust kogunud metsandusspetsialisti kaasabil ehitati les metsanduslikku organisatsiooni.

1921. aastal sai metsakasvatuse ppetooli petajaks Oskar Daniel
likooli metsaosakonna tegevuses oli kaalukas osa metsanduse kiirkursustel, mida metsavalitsus korraldas kahel korral 19201922 Tartu likooli juures. likoolis ttanute krval jagasid seal teadmisi ka metsavalitsuse ametnikud. Nii sai siin Eduard Schabaku krval ppejuna osaleda Venemaalt pgenenud Peterburi metsainstituudi kasvandik ja nd metsataksaatorina ttanud Georgi Avajev (Avaja), kes aastail 19221923 ttas likooli botaanikaaias ja botaanikaprofessor Feodor Buchholzi nooremassistendina. Vanemtaksaator Aleksei Pavlov ttas aga aastail 19221925 likooli metsaosakonna noorem- ja vanemassistendina.
Veelgi olulisem oli, et kiirkursuste juhatajaks sai Andres Mathieseni ettepanekul 1920. aasta 12. novembrist Eberswaldes ppinud Oskar Daniel. Tema korraldajavimed ja ppet ratasid thelepanu, mistttu Andres Mathieseni soovitas tal kandideerida vakantsele kohale metsakasvatuse ppetoolis. 1920. aastal oli kll htlasi peetud lbirkimisi Karl Aunaga ja aastail 19201921 Emil Vesterineniga. Karl Aun taotles endistviisi lhiajalist vliskomandeeringut, kuid hoolimata metsade peavalitsuse tungivatest soovitustest seda ei vimaldatud. Soomlasega jooksid lbirkimised liiva eesktt palga tttu.
Sellises olukorras kinnitas likooli nukogu 23. augustil 1921 Oskar Danieli metsakasvatuse ppetooli eriainete petajaks. Lbirkimised Emil Vesterineniga aga jtkusid 1922. aasta sgiseni, mil ta esitas oma viimase nude, mida pllumajandusteaduskond aktsepteeris eeltingimus oli saada dotsendi ttasu, millele igal kuul lisanduks veel vlisvaluutana viis Inglise naela. Ent likooli nukogu ei rahuldanud seda taotlust.

1923. aastal asus metsaosakonnas petajatle Kaarel Veermets
1920. aasta jaanuaris kandideeris likooli metsakorralduse ja -takseerimise ppeju kohale Peterburi metsainstituudi 1889. aastal lpetanud Anton Ternilovski- Sokol. Instituudi lpetamise jrel ttas ta mned aastad prof. Aleksander Rudzki juures, hiljem praktilise metsakorraldaja ja metsalemana, nukogude ajal Jamburgi maakonna metsade inspektorina. Tsisemalt tema kandidatuuri aga ei arutatud. 1920. aastate esimesel poolel tegutses ta metsade peavalitsuse juures, koostades siin esimese Eesti Vabariigi metsaseaduse eelnu.
Oma arvamust likooli metsaosakonna loomise ja ppejudude kohta avaldasid ka lipilased. Teada on niteks Paul Reimi esialgne vga kriitiline hinnang ppemetskonna valiku kohta. ppejude on kige kriitilisemalt arvustanud Karl (Kaarel) Kerberg (Keerdoja) 1921. aastal lipilaslehes (nr. 9). Ta heidab ette uute ppejudude liigset svimist oma ainesse, nnda ji thelepanuta teadmiste edasiandmise viis ja loengute tehniline klg. ldiselt heaks kiites likooli ppejudude valiku, leidis ta, et metsaosakonnas on loobutud soomlastest omamaa mehe (Oskar Daniel) kasuks, kes kll koolipetajana viks vga hsti tegutseda, likoolis ppetegevuse nuetele aga mitte hsti ei vasta.
likooli rektori vastusest selgus, et soomlasega kivad alles lbirkimised (need lppesid alles 1922. aasta sgisel). Omamaa mees olnud aga rohkete kogemuste prast kompetentseks kllalt arvatud tegeliku petajana kohta titma, millele ta valitud, kuna vaba olev professuur alles titmist ootab (lipilasleht, 1921, 17).
Tegelikult oligi teaduslik kompetentsus metsaosakonna ppejududele esialgu suurim probleem. Nii ei nnestunud niteks pllumajandusteaduskonna nukogus 1921. aastal esimesel katsel valida Andres Mathiesenit dotsendi kohusetitjaks, sest soomlasest taimekasvatuse professor Kaarel Tersvovari oli vastu: ette heideti teaduskraadi ja teadust kogemuse puudumist.
Kige loogilisem oli ppejuks kujunemise tee 1921. aasta suvel kodumaale saabunud Peterburi metsainstituudi kasvandikul Kaarel (Karl) Veermetsal (Verberg), kes juba sama aasta suvel asus tle metsaosakonna nooremassistendina, 1922. aasta kevadel aga saadeti likooli vlisstipendiaadina Phjamaadesse ja Kesk-Euroopasse end metsakasutuse alal tiendama. 1923. aasta sgissemestrist tegutses ta metsaosakonna ppelesannete titjana, 24. aprillil 1925 sai ta metsakasutuse ppetooli eriainete petajaks, peagi omandas ta teaduskraadid.

Kokku vttes: kodumaine kaader igustas end
Igati loogilisena tusis likoolis metsandusspetsialistide koolitamise idee tsisemalt pevakorda isikute ringis, kes olid tegevad riikliku metsandusorganisatsiooni loomisel. Mrav thtsus oli metsandusorganisatsiooni juhi Julius Kitsingu tegevusel. Olgu mrgitud, et nimetatud agronoomide hingu koosolekul tstatas just tema idee luua likooli juures metsaosakond. 1919. aasta sgisel koostas ta koguni kavandi tulevase metsaosakonna esimese ppekava kohta. 1920. aastal tegi Julius Kitsing aktiivselt vahendustd ministeeriumides, et luua likoolis metsaosakond. Tema leidis vimalikud ppejudude kandidaadid ja nagu hilisem areng nitas, oli Andres Mathiesen rmiselt nnestunud leid temast saigi metsaosakonna sisuline rajaja ja arendaja.
Tagantjrele saab tdeda, et otsus valida kodumaine kaader igustas end. Siiski tulenes valik pigem sellest, et erinevalt niteks humanitaarteadustest ei olnud metsanduses teadusliku kvalifikatsiooniga kaadrit vlismaalt saada.

Kirjandus
Kasesalu, H. 2003. Professor dr. rer. for. Andres Mathiesen. Elu ja t. Eesti Metsaselts.
Kasesalu, H. 2004. Professor Oskar Daniel. Elu ja t. Eesti Metsaselts.
Kasesalu, H. 2005. Professor dr. rer. for Kaarel Veermets.
Meikar, T. 1989. Pllumajandusteaduskonna metsaosakond Tartu likoolis 19201940. Tartu likooli ajaloo ksimusi XXIII. 70 aastat Eesti likooli. Tartu: 103109.
Vesterinen, E. 1921. Metsateaduslise petuse sihtjoontest Eestis. Eesti Mets, 11: 162164



Toivo Meikar, metsandusloolane

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet