Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



Artiklid
Metsanduse krghariduse olevikust ja tulevikust

heksakmmend aastat tagasi hakati Tartu likoolis andma metsanduse krgharidust. Sel puhul heidame pilgu kodumaise metsandushariduse minevikule, olevikule ja tulevikule.

Tegelikult hakati Tartu likoolis metsandust petama juba 1807. aastal
igupoolest ei ole pris tpne vita, et 90 aasta eest sai alguse metsanduspe Tartu likoolis. Tegelikult judis metsandusharidus Eestis likoolitasemele palju varem. Teadaolevalt alustati metsanduse aluste petamist Tartu likoolis 1807. aastal, seega le 200 aasta tagasi. Tollal oli valikainena ppekavas metsatehnoloogia. Esimene ppejud oli professor Johann Wilhelm Krause, keda rohkem tuntakse likooli peaarhitektina.

Teise maailmasja jrel on metsandushariduse olulisemad daatumid olnud metsandusteaduskonna loomine 1946. aastal ja Eesti pllumajandusakadeemia asutamine 1951. aastal. Prast paljusid struktuurireforme on metsandust alates 2005. aastast petatud Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis. Metsandusega tegelevaid ppeksusi on likoolis kolm: metsakasvatuse, -korralduse ja -tstuse osakond, lisaks kaks teadust osakonda (Tartus ja Tallinnas) ning lbi aegade asendamatu metsanduse ppe- ja katsebaas Jrvseljal.

ppekavad ja lipilased
Prast taasiseseisvumist on Eesti krgharidusele olnud omane liberaalsus krgkoolide loomisel ja ppekavade avamisel: registreeritud krghariduse ppekavu on ligi 800. Metsandust petatakse ainult hes likoolis ja ppekavu on kokku neli. Bakalaureuseastmes asuvad lipilased ppima metsanduse ppekavale, magistriastmes on neil vimalik valida metsamajanduse ja -tstuse ppekava vahel ja parimad saavad jtkata metsanduse doktorippes.
Krgkoolide eri astmete lipilasteks astub Eestis aastas 19 000 haridusetaotlejat. Millised on arvud metsanduses? Niteks 2009. aastal oli bakalaureuseastme metsanduse ppekaval riigieelarvelistele kohtadele 47, tasulistele kohtadele 24 ja kaugppevormis 23, kokku 94 sisseastujat. Magistriastmes jtkas metsamajanduse erialal 13 ja metsatstuse erialal 20 bakalaureusekraadi omandanut ja doktorippesse asus teaduskraadi taotlema 5 inimest. Kui vrrelda nende arvude osakaalu Eesti krghariduses metsanduse kui eluvaldkonna vi majandusharu osathtsusega Eesti majanduses, ei saa metsanduse valdkonna lipilaste arvu pidada suureks. Pealegi on sisseastujate arvust olulisem lpetajate arv. 2009. aastal lpetas bakalaureuseastme kokku 54 lipilast ja magistriastme 17 lipilast. Seega on lpetanuid tunduvalt vhem kui sisseastujaid. Doktorikraadide poolest oli mullune aasta le keskmise: kaitsti neli doktoritd.

Probleemid
Aastal 2002 mindi Eesti krghariduses le nn. 3+2 ssteemile, mis thendab, et prast kolmeaastast ppimist bakalaureuseastmes saadakse likoolidiplom ktte ja magistriastmes jtkamiseks tuleb likooli taas sisse astuda. Euroopa haridusruumis oli see kindlasti progressiivne samm. Samas tekkisid ka uued probleemid. Kiirelt areneva majanduse tingimustes oli lihtne td leida ja noortel polnud suurt huvi jtkata magistriastmes. Paraku ei ole kolmeaastane haridus piisav, et seda likoolihariduseks nimetada. Ja kahe eriala peale kokku 17 magistrit aastas ei ole piisav, et tagada Eesti metsanduse jtkusuutlik areng. Viimase nelja aasta jooksul kaitstud seitse doktoritd on hea saavutus, aga seegi katab ksnes ppejudude ja teadlaste kaadrivajaduse. Arenenud maailmas thendab doktorikraad palju laiemat tkohtade spektrit meie doktorite hulk ei taga seda veel kaugeltki. Seega pole phjust rkida metsanduslipilaste suurest arvust ega leproduktsioonist. lipilasi on liiga palju vaid hest aspektist vaadates: tasuline pe on kindlasti mjunud hariduse kvaliteedile negatiivselt ja massilikooli sndroom on mjutanud ka metsanduse petamist, aga see on juba laiem, kogu Eesti krghariduspoliitika mdalask.

Atesteeritus
Metsandushariduse kvaliteeti tendab asjaolu, et 2007. aastal said kik kolm krghariduse astet positiivse hinnangu ja rahvusvahelise ekspertkomisjoni atestatsiooni. Tnavu tehakse Eesti krgkoolides nn. leminekuhindamine, mille kigus otsustatakse, millistes likoolides milliseid ppekavavaldkondi petada tohib. Siinkirjutajal pole kahtlust, et sellesgisene leminekuhindamine annab maalikoolile iguse metsandust petada ja heski teises likoolis selles valdkonnas pet ei toimu. Rahvusvaheline komisjon hindas tnavu maikuus ka metsateadust ja seegi sai kiitva hinnangu, mis omakorda loob soodsa tausta doktorippe positiivsele hindamisele eeloleval sgisel. Seega formaalselt on asjad kindlasti korras.

Metsandushariduse leminekuhindamise kriteeriumid
Krghariduse leminekuhindamise kigus analsitakse Eestis aastail 2010 2011 ppekavu kindlate kriteeriumide alusel. Vaatlen nende phjal lhidalt maalikooli metsandusharidust, nii nagu seda teevad Eesti krghariduse kvaliteedi agentuuri ekspertrhmad, ja esitan selle levaate siin pisut brokraatlikus stiilis.
Metsanduskrghariduse andjana on Eesti maalikool igati sobiv, sest valdkond vastab maalikooli missioonile ja kohale Eesti krghariduses. Metsanduse ppekavad vastavad tturu vajadustele, ppekavade sisu ja nimetused on vastavuses. petatakse ndisaegsete ppemeetodite alusel. Piisavalt on praktilisi ppeaineid. Metskondades ja teistes metsandusega seotud ettevtetes kiakse ettevttepraktikal. ppekavad on les ehitatud ajakohaselt, arvesse on vetud eesmrke ja vajalikke pivljundeid. htlasi vastavad ppekavad Eesti krgharidust reguleerivate igusaktide nuetele. ppekavasid arendatakse pidevalt, kaasa on haaratud nii lipilased kui ka tandjad ja vilistlased. ppejududel on vajalik kvalifikatsioon ja valdavalt ka head petamisoskused. ppejud osalevad teadus- ja arendustegevuses. Rohkem peaks ppets osalema vlisppejude. lipilasi nustatakse kogu stuudiumi vltel ja htlasi on neil head vimalused ppida vi end tiendada nii Eestis kui ka vlismaal.
ppejudude vanuseline koosseis on normaalne ja rahalised vahendid ei takista arengut. pperuume on piisavalt ja need on sisustatud ajakohaste seadmetega. Areneb e-pe ja raamatukogu tagab henduse teaduskirjanduse andmebaasidega. lipilaste arv on stabiilne ja arengukavad on koostatud. Kuid paraku pole analsitud demograafilistest suundumustest tulenevaid tuleviku finantsriske. Metsateadus on positiivselt evalveeritud ja toetab ppetd.
Kokku vttes: metsanduskrghariduse kvaliteet, vahendid ja jtkusuutlikkus Eesti maalikoolis vastavad nuetele.

Millist tulevikku soovime?
Eesti majanduse ja hiskonna likiire arenguperiood on mdas ja on saabunud kainenemine. likoolihariduses thendab see seda, et kui roosilistel aegadel vis ppida seda, mis on huvitav ja parasjagu moodne, siis nd tuleb taas melda, kas omandataval erialal jagub tkohti. Kuigi metsanduse ssteemi tervikuna, eriti riigimetsandust, on tugevasti reformitud ja tkohtade arv vhenenud ning metsa- ja puidusektori osakaal majanduses ha kahaneb, on selle valdkonna stabiilne jtkumine lhi- ja kaugperspektiivis Eestis kui metsariigis kindel. Seda mistavad nii noored gmnaasiumilpetajad kui ka lapsevanemad. Seega huvi metsandust ppida psib. Usutavasti tagab ka riik stabiilse koolitustellimuse ja selle kaudu rahastamise.
Ehkki eespool sai antud metsanduse ppekavadele positiivne hinnang, pole rahuloluks sugugi phjust. Julgen vita, et parimad ppekavad olid enne maailmasda. Ka nukogudeaegsed ppekavad, kui punane pahn vlja jtta, andsid korraliku, laiaphjalise metsandusinseneri hariduse. likoolide finantseerimisreeglite tttu on ppekavad viimase paari aastakmne jooksul ahenenud, keskmes on oma eriala ja lhtutakse likooli struktuuriksusest. Mdas on periood, kus peamine ppekavade muutmisnue oli rohkem konoomikat ja koloogiat, rohkem inglise keelt ja arvutipet. Ehk tuleks metsandushariduses taas prata suuremat thelepanu insenerippele?
Lputu vaidlusobjekt vikeses riigis ja vikese rahvuse korral on ppekeele probleem. Bakalaureusepe peaks muidugi jtkuma eesti keeles, kuid ainus vimalus jda psima rahvusvahelises hariduskonkurentsis on ingliskeelne magistripe. Doktorippes ja doktorikraadiga ttajate vrtustamises peab aga toimuma murrang. Doktorikraad muutub arenenud riikides ha enam tpiliseks krghariduseks. Doktorikraad ei thenda ainult teadlase- ega ppejukarjri, vaid vimalust ttada juhtkohtadel riigitl vi erafirmades. Meie hiskonna mentaliteet ei muutu aga kuigi kiiresti.

Paratamatud tulevikusuundumused
Eesti likoole ootab lhema kolme aasta jooksul paratamatu lipilaste arvu vhenemine le kahe korra. Seega ei saa samaks jda ka praegune krgkoolide-likoolide, teaduskondade, ppekavade ja ppeainete arv. Eeldatavasti pole vimalik hoida ndset ppejudude hulka. Ksimus on selles, millised ppekavad jvad alles ja millises likoolis on ks vi teine valdkond jtkusuutlik.
Olen veendunud, et kigil kolmel tasandil (bakalaureuse-, magistri- ja doktori-) on metsanduse krgharidus endiselt vajalik, jtkusuutlik ja saab toetust hiskonnalt ning riigilt. Kuid ksitav on, kas suudame he bakalaureusekava phjal endistviisi tagada spetsialiseerumise kahe elujulise magistrikava (metsamajandus ja -tstus) jrgi. Probleem on puhtalt finantsiline, ja pole muud lahendust kui muuta likoolide rahastamisreegleid.
Jtkusuutlikuks vib pidada ka metsanduse doktoripet. ha enam publitseeritakse teadusartikleid ja see tagab kvaliteetsete doktoritde valmimise. Kuid metsateaduse maht pole ei rahaliselt ega teadurite hulga poolest kaugeltki piisav metsanduse krghariduse toetamiseks. Vajalik proportsioon on maailmakogemuse phjal vhemalt 70% eelarvest teadusraha ja 30% ppet jaoks. Ilma teadust sisulise ja rahalise toeta ei ole likooliharidus jtkusuutlik ja seetttu peab metsateadus tugevalt pingutama. Ilmselt on vaja muuta ka likooli lesehitust, et teaduse ja ppet snergia oleks parim.
Mil moel antakse metsandusharidust tulevikulikoolis? helt poolt laieneb kindlasti e-pe, samas on hindamatu vahetu praktiline pe looduses, lhtudes Jrvselja unikaalsest metsanduse katsealade vrgustikust. Kas kaugpe jb psima ja kui suur on tienduskoolituse maht, see oleneb ka likoolist endast: kui nhtavad ja atraktiivsed me suudame hiskonnas olla. Kindlasti tuleks koolitada ka erametsaomanikke, kel puudub metsandusharidus, kuid on sgav huvi. likool ja tema professorkond ei pea hbenema tavalise metsaomaniku koolitamist.

Konkurents, koost, jtkusuutlikkus
Metsandusharidus maalikoolis on helt poolt konkurentsitus olukorras, sest teistes likoolides selle valdkonna ppekavu pole ja seetttu oleme harjunud konkurentideks pidama bioloogia ja keskkonnakatse valdkondi ja vastavaid ppekavu nii omas kui ka teistes likoolides. Tegelikult on see lhingelik: Eesti metsanduskrghariduse konkurendid ei asu Tartus ega Tallinnas, vaid lhimad konkurendid paiknevad Lnemere teistel kallastel ja Kesk-Euroopas. Loodetavasti muutuvad haridust reguleerivad seadused ja tekib stiimul kasutada hiselt, eri ppeastmete jaoks Luua metsanduskooli vimalusi. Praegu on kahe metsanduskooli koost minimaalne ja seda pole takistanud mitte inimesed, vaid haridusreeglid. Kui suudame vikeses riigis kasutada metsandushariduse vimalusi optimaalselt ja tugevdada metsateadust ning olla vajalik tandjale, siis on metsanduse krgharidus Eestis jtkusuutlik.



Hardi Tullus, EM metsakasvatuse professor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet