Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



siit metsast
Peeti rahvusvahelist konverentsiPuidu kasutuse suurendamine Eestis

Tallinnas 20. mail peetud konverentsil juti jreldusele, et metsaomanike endi turustusorganisatsioonil on hid vljavaateid suurendada Eesti puiduturgu, vttes tarvitusele pere- ja vikemetsaomanike seni kasutamata metsi.
Nii majanduslangus, kavandatav metsanduse arengukava, puidutstuse ja energiasektori vajadused ning metsaomanike endi huvi majanduskoostd edendada on loonud tingimused kasutada senisest enam puitu ning tiendav ressurss saab tulla ainult pere- ja vikemetsaomanike kest, tles Ants Varblane, Eesti erametsaliidu tegevjuht.
Konverentsil, kus arutati muu hulgas majanduskoost vimalusi naaberriikide metsaomanike organisatsioonidega, ji klama mte, et samamoodi kui Soomes ja Rootsis, kus metsaomanike hendused on suuremaid puidu kokkuostjaid ja turustajaid, on ka Eestis hid vimalusi senisest enam arendada metsaomanike histegevust.
Eesti erametsaomanike struktuuris domineerivad vikemetsaomanikud, kellel reeglina puuduvad kindlad partnerid puiduturul. Kui neid teenindab metsaomanike endi turustusorganisatsioon, siis on nad hoopis altimad tegema puidumgiotsuseid, tles Varblane.
Eestis loodi eelmisel aastal metsaomanike puiduhanke- ja -turustusorganisatsioon keskhistu Eramets, mille liikmed on kmme metsahistut ja erametsaliit. K peamine eesmrk pole teenida kasumit oma liikmetele, vaid maksta krgeimat puiduhinda metsaomanikele. See saavutatakse koosts kohalike metsahistutega, kelle abil luuakse suuremad mgimahud, mis tagab metsaomanikele paremad puidumgitingimused.
Konverentsil tutvustasid Soome, Lti ja Leedu ning Eesti erametsanduse juhid oma riikide erametsaomanike majanduskoostd ja plaane. Soome on maailmas juhtiv riik erametsanduse histegevuse vallas. Soome erametsaomanikke hendava Metsaliitto asepresident Juha Mntyl tles, et puidumahtude konsolideerimine on vajalik, et puiduturul tegutseda kasumlikult. Ta lisas, et Eesti eelis on hsti vljaarenenud puidutstus regioonis, mis vimaldab nii kohaliku puidu vrtustamist kui ka eksporti.
Metsad katavad ligi poole Eesti pindalast. Metsanduse arengukava jrgi on sstlik metsakasutuse maht 12,5 miljonit tihumeetrit aastas. Viimasel viiel aastal on raiemaht olnud 57 miljonit tihumeetrit, seega suudetakse kasutada umbes pool sstvat arengut tagavast potentsiaalist.



ERAMETSALIIT

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet