Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



Intervjuu
Metsad vajavad tasakaalustatud majandamist

Mati Polli arvab, et kui hiskond on andnud vimaluse ppida ning koguda teadmisi, on ige anda omakorda teadmisi hiskonnale tagasi. Maailmarnnud kui ks meelistegevusi on samuti aidanud selgitada arusaamu tasakaalustatud metsamajanduse vimalustest.

Asusite alates 19. veebruarist RMK nukogu esimehe ametikohale. Millised on teie muljed senini olnud?
Enne, kui ma andsin nusoleku nukogus osalemiseks, jlgisin ligi pool aastat tavaprasest phjalikumalt metsanduses toimuvat. Lugesin lbi kogu RMK-d puudutava dokumentatsiooni ja tutvusin RMK koosseisu, eesmrkide ja lesannetega. Prast veebruarikuud on lisandunud otsesed tkohustused ja volitused. Olen seisukohal, et ma ei taha vaadata nukogu td krvalt ega kia ainult nukogu koosolekuid juhtimas, vaid olen igal ndalal kursis toimuvaga ning tahan vahendada mtteid, teadmisi ja informatsiooni

Kui palju see pidev kursisolek teie aega nuab?
Kindlasti alguses kulus sellele rohkem aega, vast isegi mni pev ndalas. Eks edaspidi sltub ajakulu sellest, kui suure rolli peaks nukogu liige endale vtma. Nukogu liikme roll on kll seadusega kindlaks mratud, aga alati saab lesannetes minna svitsi. Leian, et kui on oskusi, vimeid ja suutlikkust aidata kaasa Eesti metsade heaperemehelikule majandamisele, siis vib sellele phendada ka edaspidi pev-kaks ndalas.

Mis oli see sisemine ajend, mistttu vtsite selle rolli vastu?
hiskond kasvatab ja annab oma lastele hariduse ning sellega kaasneb ka vimalus omandada laiaulatuslikke kogemusi, mida on ige ja aus anda hiskonnale tagasi. Ei ole ige vaadata toimuvat psast ja toriseda, vaid tuleb pda leida vimalusi hiskonnas kaasarkimiseks. Kui sa oled akadeemilise hariduse omandanud metsamees, ttanud ametites, mis on andnud rohkem informatsiooni ja tarkust, jrjepidevalt elu jooksul juurde ppinud ning oled selgeks saanud puistu kasvufunktsiooni ngemise vime ajas, siis on ige seda teadmist ritada hiskonnas levitada regulatsioonide ja juhtimisvimaluste kaudu.

Ehk viks ks teadmiste levitamise vljund olla ka ppeju positsioon, et petada vlja metsanduse jrelkasvu?
likooli ppejudude tegevuse puhul on eelkige tegemist haridusliku professionaalsusega, mida mul ei ole. likoolis akadeemilise metsanduse petamine jgu ikka professorite prusmaaks. Siiski on pevselge, et metsanduslikus praktikas tegelejad peaksid kindlasti oma mtteid edasi andma ka akadeemilise metsanduse praktiseerijatele ning selles osas ma mtlen tsiselt, et tuleks oluliselt suurendada sidet metsamajanduse praktilise teostamise ja akadeemiliste teadmiste vahel.

Mida peaks selle sideme tugevdamiseks tegema?
Arvan, et tuleks tsiselt lbi melda rakendusliku metsandushariduse sstemaatilise edendamise temaatika. Arvan, et riigimetsa hoidjal on selles ksimuses vast kige kontsentreeritum ja julisem potentsiaal. Siit viks ka pstitada lesandeid metsateadlastele, et uuesti ellu kutsuda jrjepidev hsti toimiv rakenduslik metsateadus ning seda edasi arendada. Juhuslikkuse vlistamiseks peaks olema vlja ttatud pikaajaline tegevuskava, mis vimaldaks kasvada noortel professoritel, kes neksid nudlust metsateaduse jrele ning hiskonna arusaama. Selles ei oleks midagi imelikku, kui RMK panustaks rahaliselt metsateaduse edendamisse.

Kui me vaatame kskik millist majandusharu ja arenenud ettevtlust, siis on seal tavaks, et ka eraettevtted panustavad kllalti suure osa oma sissetulekust rakendusliku teadust arendamisele. Kui vaatame metsandusharidust praktilise poole pealt, siis kuidas suudab metsandus konkureerida ppurite prast niteks mne populaarse IT-erialaga?
Metsaraie tnapevases mistes on sisuliselt arvutiga ttamine. Tublil metsaraiujal peab pea ttama, sest tema kes peab olema kogu metsakasvatuslike ja konoomiliste teadmiste pagas. Harvesterijuht on see, kes langetab otsuse, millist puud raiuda ja milline jtta tema tegeleb otseselt ja ainsana hooldusraie kigus puistu koosseisulise kujundamisega, puistu produktsiooni suurendamise vi, ebaoskusliku tegevuse korral, vhendamisega. Lisaks peab harvesterijuht teadma, kuidas ta selle langetatud puu teeb sortimendiks: kuidas vtta puust maksimaalne potentsiaal puiduna, millest oleks vimalik maksimaalselt toota SKP-d riigile. Sellisele petusele on vaja prata tohutult thelepanu ning tegeleda ka tiendusppega. Selleks, et selgeks saada metsakasvatuse algted ja puistu hooldusraiete olemus, on vaja ppida aastaid. Tuleb tdeda, et ehk mned ei suudagi seda selgeks saada, sest neil puudub vime nha puistu kasvuvimet ajas.

Millised on teie arvates olnud suurimad muutused erametsanduses viimastel aastakmnetel?
Peamine muutus on, et erametsaomanik on taas heas mttes omanikuks saanud. Teeb suurt rmu, et erametsaomaniku haridus ja informeeritus pev-pevalt kasvab, sest talle on ktte viidud informatsiooni ja petust. Metsaomanik, kes on metsamajanduslikes ksimustes saanud haritumaks, suhtub oma metsasse kui investeeringusse, peab lugu metsa kasvupinna potentsiaali kasutamisest ja langetab aina rohkem igeid investeeringuotsuseid. Metsaomanikule on investeerimisotsuseks see olukord, kus kasvukohatp vimaldab kasvatada mitut puuliiki ning metsaomanik peab otsustama, millist soovib kasvatada. Selliste otsuste tegemine on alati riskantne, sest suurem ksimus on, millist liiki vajab turg tulevikus, metsale sobival ajal.

Viimasel ajal on taas vetud suund taastuvenergia kasutamisele energiaks saavad nii raiejtmed kui ka vsa.
See on tore, et iga plvkond end uuesti avastab. Iga plvkond kasvatab ise oma lapsed ja nii see kib kordusena iga plve puhul. Kui vaatame kskik millist eluvaldkonda, siis aina uuesti tuleb iga uue plvkonna puhul uue lainena sama vana teadmine, ent sellel on natuke teine nanss.
Puit on olnud energeetikas kasutusel juba aastatuhandeid, aga vrreldes praegusega on erinev puidu pletamise koht. Vanasti pletati puitu hajutatuna taluahjudes ja rehetubades, nd toining soojusenergia kantakse kodudesse laiali mda htseid soojusssteeme. Vanasti kanti hagu kokku ja see tasus ra. Praegu me rgime, et kui riik doteerib taastuva loodusvara kasutamist energeetikas, siis vib-olla tasub jlle kokku korjata oksi ja teha laastusid knnust, kui me sellega ei riku bioloogilist tasakaalu teatud kehvadel kasvukohtadel.

Soome elab metsast.Eestlased tlevad vahel samuti, et elavad metsast, aga kohati jb mulje, et eestlased nagu ei hindaks oma metsa kui vrtust piisavalt krgelt.
Ei tahaks tunnistada, et Eesti rahvas ei vrtusta metsa ja metsast saadavat td ja leiba. Eesti rahvas thtsustab seda vgagi. Ksimus on pigem selles, et on vrdutud metsast ja sidemed metsaga on katkenud. Otsuseid metsa kohta langetatakse rohkem emotsioonidel phinevate hinnangute alusel, hsti aru saamata metsa olemusest ja vrtusest. Tuleb aru saada, et mets kasvab ja metsast tekkivat puitu saab vga edukalt ra kasutada, ilma et sellest keskkonnale kahju tekiks. Vastupidi, puude kasvamine metsas on paratamatu ning see pakub hoopis lisavrtust.
Seda mistavad eelkige need, kes kivad metsas ja suudavad nha, et puistu ei ole mitte paigalpsiv ja sajandeid oma ht ngu hoidev keskkond, vaid tegemist on elava ning muutuva organismiga. Nemad mistavad suurepraselt, et mets on meie majanduse suureprane vimalus ja nii Eesti vabariigi alguses kui ka nd annab vga suure osa Eesti SKP-st. Me ju oskame haritud metsameeste tarkusi ra kasutades metsast puitu targalt vlja tuua, arvestades kiki koloogilisi aspekte, nii palju kui neid kompromissi korras on vimalik arvestada.
Eesti metsade pindala ja tagavara on aasta-aastalt suurenenud. Mulje, et hiskond ei vrtusta metsandust, tuleneb linnas elava inimese emotsionaalsest suhtumisest metsasse ja ajakirjanduse pealiskaudsest probleemide kajastamisest. Metsandus on matemaatika ja sgavalt loodusteaduslik matemaatiline distsipliin. Kes arvusid ei karda, vib julgelt sveneda ja arve igaklgselt analsida. Analsija neb, et mets on vrtus ja selle kasutamine on meil Eestis olnud tiesti koloogilist keskkonda arvestav. Kahjuks on tsi ka see, et me ei ole suutnud kasutada puidu juurdekasvu sellel mral, mil seda juurde kasvab. Paraku lheb osa kdunemise kaudu koloogilisse ringlusse tagasi ilma, et sellest vahepeal saaks pakkuda rahvale kasu toovat lisandvrtust.

Rohelisi viks see vhene kasutus ju ainult rmustada?
Ei, ma arvan, et rohelistel ei ole metsameestega ldse vastuolu. Selline vastandumise mulje on jnud poliitiliste tribnide tekkimise vi tekitamise tttu. Metsamehed on oma metsakasvatuslikus tegevuses olnud alati looduse hoidjad, keskkonna taastootjad. Raiudes ja istutades puistut, taastoodab metsamees keskkonda, vastasel korral puistu laguneb ja keskkond poleks Eestimaal selline, nagu see praegu on.
Eestis on ndseks umbes kmme protsenti puistutest sellised, kus ei tohi midagi teha. Me oleme selles suhtes sna rikas riik pidades umbes 200 000 hektarit metsa reservaadiks. Lisaks on palju erinevaid kaitsepiiranguid, kus kaitstakse eri objekte ja kus on kehtestatud eri rezhiimid, mis ei vimalda kasutada kasvavat puitu. Kui me vrdleme end teiste Euroopa riikidega, siis oleme tiesti autasu kavalerid, sest meil on he Eestimaa elaniku kohta tohutult enam vana loodusmetsa ja lisaks piirangute all olevaid puistuid. Euroopa hiskonna jaoks panustame suhteliselt rohkem puutumatute kossteemise silitamise heaks kui teised eurooplased, kes tegelevad ehk rohkem majandamise ja iseendale ja lastele raha teenimisega.

Kuuldavasti armastate rndamist maailma huvitavamates paikades. Kas iga riigi puhul kite vaatamas ka sealseid metsi?

ldreeglina ma rnnakutel vldin suurlinnu ja viibin vimalikult palju looduses. Loomulikult jlgin ka sealseid metsasid. Huvi rnnakute vastu algas juba likoolipevilt, kui rndasin niteks Kamtatkal, Aleuudi saartel vi Tuvas. Hiljem olen kinud Mongoolias, Kesk-Ameerika dunglites, Tiili klmades vihmametsades, Patagoonia steppides ja mujal.
Rndamine annab vimaluse nha erinevaid keskkondi. Oma igapevases tegevuses vrdlen neid keskkondi tihti Eesti loodusega. Aina sagedamini mtlen, et need, kes teatud informatsiooni alusel kujundavad seisukohti, peaksid rohkem maailmas ringi kima ja ngema, kuidas on mujal saavutatud kompromisse inimese ja kossteemi vahel ning millised on sealsed probleemid.

Olete kinud ja ninud eri keskkondi ja eluolusid. Millised on selle teadmise taustal Eesti metsamajanduse probleemid?
Erinevalt paljudest paikadest on meil metsa. Meie probleem on see, et me viksime oma rahvuslikku rikkust ehk metsa kasvupotentsiaali kasutades rohkem toota. Selle probleemiga peaksime tegelema tsiselt. Minu rnnakutel nhtu on kindlasti aidanud mul tekitada tasakaalustatud arusaamist metsamajanduse vimalustest.

Uue metsanduse arengukava koostamisel on olnud arutluse all erinevad raiemahtude stsenaariumid: aktiivne, mdukas ja vhenev puidukasutus, mis omakorda jagunevad maksimaalseks, optimaalseks ja pikaajaliseks. Millist pooldaksite teie?
Mina toetaks keskteed, mille saavutamine on tegelikult suur t. On vaja juda puidukasutuse seisukohalt optimaalse lhedale. See thendaks igal aastal tootmisvimsuse suurendamist. Igal aastal peaksime ka juurde saama turge, mida me oleme eelnevatel aastatel tihti kaotanud. Ei juhtuks mitte midagi, kui mnel aastal raiuda optimaalsest natuke rohkem. Isegi kui raiuda kaks korda rohkem, thendaks see vaid seda, et peaksime jrgneval sajal aastal raiuma igal aastal optimaalsest he protsendi vrra vhem.
Kui meil korraldataks hletus, kas mingi ldrahvaliku vajaduse, niteks uue likoolihoone ehitamiseks raiuda topelt, siis mina hletaks igatahes selle poolt. Aga pragmaatiliselt eldes on sellised ekstsessid vimatud. Meil ei ole vimalik le tekitada kaks korda suuremat raievimsust ega pole ka selliseid turge ja nii suurt puidu ttlemise potentsiaali. Oleks rmiselt kva tegu, kui suudaksime igal aastal suurendada raiemahtu ja puidukasutust kmne-kahekmne protsendi vrra lhemale kehtivas arengukavas toodud optimaalsele puidukasutusele.

Peamised ekspordi sihtriigid on meil Soome, Rootsi, Saksamaa ja Taani. Aga eksporditabelis on nha ka niteks Egiptust ja muid eksootilisemaid riike. Milline on Eesti metsa- ja puidutstuse konkurentsivime maailmaturul?
Konkurentsivimeliseks olemiseks peab alla viima tootmise omahinna ehk tootmine peab olema efektiivne. Eesti metsatsturid on sellest juba ammu aru saanud ja kogu aeg videlnud efektiivsuse nimel. Meie mehaaniline metsatstus, mis on les ehitatud viimase paarikmne aasta jooksul, on efektiivne ja tielikult vimeline konkureerima maailma mastaabis, sest meie tootjate kuluhikud toodanguhiku kohta on iges suhtes.
Praegu tuleks thelepanu prata hiskonna tekitatud krvalkuludele ehk ldkuludele, et need meid konkurentsist vlja ei viiks. Tehase territooriumil toimuvaga tulevad tsturid vga kenasti toime, ent hiskonna kaasa toodud lisakulude suhtes ei ole metsatstuse ettevtetel vimalik ainuisikuliselt otsustada. See on hiskonna poliitilise kokkuleppe ksimus. Niteks kui Soome metsatstus saab maanteedel vedada meist jrjest raskemaid koormaid, siis annab see neile meie ees konkurentsieelise. Nad tegutsevad praegu veelgi raskemate vedude nimel, mis muudab nad veelgi tugevamaks.
Konkurentsivime hindamisel tuleb arvesse vtta ka meie tju, energia maksumus ja krediidivime. Euro tulek mjub kindlasti tstustele positiivselt. Eestlased on vga aktiivsed, sest neid innustab see, et oleme oma puidutoodangu ja kvaliteediga maailmas tiesti konkurentsivimelised. Oleme suutnud oma toodangut hsti ma ning kuna metsa niteks Egiptuses ei kasva, siis on vga normaalne, et me suudame sinna oma puitu ma. Edasi viks vtta suuna ka Araabia hendemiraatidesse, Iraaki, Iraani ja Afganistani. Kui saaks, oleks suureprane vimalus osaleda sealsetes abipakettides, mille kaudu saaksime neile tarnida niteks oma puitmaju.

Mille le Eesti metsanduses on teil kige parem meel?
Selle le, et Eesti metsanduslik mtlemine ei ole leminekuaegade jooksul pris katki linud ning inimestes ja hiskonnas eksisteerib jrjepidevus. Mul on hea meel, et ma tunnetan hiskonnas hist metsa hoidmise ja kasvatamise tahet. Rmustan, et hiskond on justkui valmis usaldama metsamehi kenasid puistuid kasvatama.



Mati Pollit ksitlenud Pille Rivas

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet