Eesti Looduse fotov�istlus
1/2010



artiklid
Muusikalised puud

Kukalt sgav helihark.
Alo Pldme
Kui ma oma muusikat Neeruti sit valmimise ajal suvekodusesse Neeruti metsa kndima lksin, hakkasin seal mrkama muusikalisi puid. Neid pildistades sain endalegi mrkamatult kokku fotonituse.

Mets on nagu suur semiootiliste mrkide entsklopeedia
Mets on nagu ookean: sukeldud sinna ja vid jdagi seda avastama. Avastama smbolite ja mrkide, vihjete ja otsetlemiste, reaalsuse, legendide ja muinasjuttude ammendamatuna nivat keelt. Mets on nagu suur semiootiliste mrkide entsklopeedia ja selle avastamisrmu on kindlasti igas metsas.

Mina olen avastanud omal moel ja uuel tasandil Lne-Virumaal Neeruti mgedes asuvate metsade vlumaailmad. Eelkige puudega seotult. Esimese avastusena tulid muusikalised puud.
Phjus, miks ma kki 2007. aasta varakevadel Neerutis muusikalisi puid hakkasin ngema, oli sna lihtne: kirjutasin parajasti festivalile Eesti muusika pevad helitd Neeruti sit klavessiinile, phendusena Neerutile. Jrjekordsel rnnakul hakkasin mrkama, et kuhu aga pilk teravamalt pidama ji, seal vaatas mulle vastu mni muusikalise puu portree! Sai kinnitust tdemus, et metsa minnes vetakse tahtmatult kaasa see, mis sinus eneses heliseb.
Polnud valikut vtsin oma Olympuse ktte ja hakkasin muusikalisi puid pildistama. Tekkis omamoodi hasart ja igal ndalalpul oli mitu filmitit pnevaid puid jdvustatud. Kll vib hes paigas olla palju muusikalisi puid! imestasin omaette.

ks puude huvitava kuju ajend on Neeruti mgede erilised kasvupaigad
ks phjusi, miks kohtasin nii arvukalt pneva kujuga puid, oli varakevadine aeg, mil puud on raagus ja nende vrad, tved ja harali oksad reljeefselt nhtavad. Suvisel ajal midagi sellist lehestiku seest ei mrka.
Teine huvitava kujuga puude leidmise phjus on Neeruti med ise oma vga omaprase ja isegi pneva reljeefiga. Siinsel vikesel, umbes nelja ruutkilomeetri suurusel maa-alal asub kuni kolm rida sepikukujulisi, kagu-loodesuunalisi voori. Neid jrsunlvalisi, kuni 40-kraadise kalde ja 35-meetrise suhtelise krgusega mgesid nimetatakse oosideks.
Arvukatel tammedel justkui meeldib kasvada jrskudel nlvadel ja raskuskeskme otsinguil moodustuvad huvitavad tvesopistised, punnitused ja kaldenurgad. Iga puu pab ju omal viisil tasakaalu hoida!
Oosidevahelistes sgavates lohkudes ehk aukudes vib leida lausa haruldusi. Ja sellise mttamisega vib hasarti minna, sest avastamisrmu on testi palju. Hasarti sattusin minagi. Nii olen leidnud he pneva kuuse, mis on metssigade n.-. rituaalpuu. Ngin seal kmmekonda metssiga oma poriseid selgi sgamas. Tundub, et just nendel puudel, mille vastu metssead end sgada armastavad, on eriti arvukalt pahkasid.

Kige rohkem on heliharke, arvukalt parmupille, eesti kandleid, Vana-Kreeka lrasid
Enim olen Neerutis piltidele pdnud heliharke. Seda kooridirigendi igapevast tvahendit vib Neerutis nha kikvimalikul kujul. Siin on Vuntsidega helihark, Pikseline helihark, Krvatagust sgav helihark, Sammaldunud helihark, Akord-helihark jne. he foto nimeks sai Tiesti tavaline helihark. See oli testi ehtsamast ehtsam helihargi koopia!
Rohkesti on ka parmupille (Murtud keelega parmupill, Diees parmupillile), Eesti kandleid ja Vana-Kreeka lrasid, mis seostuvad mitmesuguste nhtuste, olendite ja tegelastega (Tuulekannel, Pdrakannel, Kentaur-lra, Kalevipoja kannel). Mrksa vhem on oreleid (Rebasteme oreliviled, Orajrve orel) ja flte (Silmed Kalevipoja fldist). See-eest missugune valik on laulvaid puid! Need moodustavad omaette ooperi: Laulev Vanemuine, Laulev Unimts, Laulev tammelind, Traagiline duett. Erilist szheed kannab pilt Vaikima sunnitud laulja: tamm on oma oksaga surunud lhedal kasvava kuuse tve lapikuks. Nib, nagu laulaks kuusk suure suuga, kuid laulab valesti. Tamm sulgeb oma oksaga laulja suu ja annab teise kega (oksaga) vmmu kuklasse: Ole ometi vait!
Kui Neeruti metsad hakkasid haljendama, ilmusid silmade ette muusikalised metsamaastikud. Sndisid fotoseeriad Mazhoorne, Minoorne ja Helisevad maastikud. ks ikese-eelne pilt kannab nime Helisev vaikus. Puudevradest sulguvaid kirikulve ja kuuskedest-sarapuudest moodustuva tunneli lpus paistvat valguskiirt kujutav foto sai nime Muusika snnib valgusest. See on minu muusikaliste fotode ks smbolpilte. Siinkohal parafraseerin Arvo Prti, kes on elnud, et Muusika snnib vaikusest.
Olen metsas rnnates saanud kogemuse, et tarvitseb sissetallatud rajalt kas vi kmme meetrit krvale astuda, ja su ees vivad avaneda hoopis uued maailmad. Nii olengi lisaks muusikalistele puudele avastanud Neerutis veel mitu maailma. Neist aga tuleb juttu jrgmistes Eesti Metsa numbrites.



Alo Pldme, helilooja, harrastusfotograaf

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet