Eesti Looduse fotov�istlus
1/2010



artiklid
Estonian Cell panustab keskkonnasstlikkusse

Kunda linnas hakkas 2006. aastal tle tipptasemel tehnoloogiaga puitmassitehas. Suurt rhku pannakse keskkonnahoidlikkusele.

Ainulaadne tehas Euroopas
Estonian Celli tehas on tegutsenud alates 2006. aasta kevadest, see kitis on oma valdkonna moodsamaid. Tehases ttab 85 ttajat, tootmine kib terve aasta pev lbi. Selline tehas on samm edasi: mda sites ei tunne haisu, korstnatest vljub keskkonnale kahjutu aur ning vett puhastab biopuhasti. Tegemist on maailmatasemel tootmisettevttega, mis on terves Euroopaski ainulaadne. Vljast tundub tehas kui sipelgapesa: vravast sidab iga pev sisse keskmiselt 40 palgiautot ning 25 kaubaautot. On vlja arvutatud, et iga pev ttab lisaks tehase enda ttajatele ligi 300 inimest selle nimel, et tehasel oleks puitu, transport oleks korraldatud ja seadmed korras.

Ainult haava prast ei lhe keegi metsa tegema
Uue tehase rajamine thendas 2,4-miljardilist investeeringut, mis on suuruselt teine vlisinvesteering Eesti tstusesse. Estonian Celli siht on saada eelistarnija positsioon Euroopa tunnustatud paberitootjate seas ja siis seda kohta hierarhias hoida, austades loodust.
Missioonina vrtustab tehas kohalikku metsaressurssi, ettevte pakub kvaliteetset ja keskkonnasstlikult toodetud haavapuitmassi ning seelbi aidatakse klientidel suurendada oma toodete kasumlikkust. Missioon vljendub tooraine hankimises. Haaba on Eestis 7,3% puistute kogumahust. Estonian Cell tarbib umbes 350 000 m haava paberipuitu aastas. Kunda puitmassitehasele sobib ka halvema kvaliteediga puit, st. mningane vrvimuutus ja sdamikumdanik ei ole probleem. Vastu vetakse palke lbimduga 660 cm. Tehase juht Lauri Raid meenutab, et kmme aastat tagasi polnud metsaomanikul vimalik kasumlikult ma haavapuitu, sest nudlus selle jrele puudus. Haab kasvab ikka koos teiste liikidega ning haab tuleb teiste seast vlja sorteerida. Metsaomanik teeb metsa ikka teiste puuliikide prast, haava prast ksi ei lhe keegi metsa, selgitab Lauri Raid. Haab sobib kll hsti saunalavadele, ent ega neidki nii palju ei toodeta, et metsaomanik saaks mgi le kvasti rmustada. Umbes kolmandik metsast on meldud paberitstuse vi energeetika tarbeks. Meie heks eesmrgiks oligi elavdada kohalikku puidutarbimist nii, et ka madala kvaliteediga haavapuit leiaks tarbija, kelle lbi luua sellele lisandvrtust, tleb Raid. Eeskujuna toob Raid vlja Kanada, kus on palju puitmassitehaseid, mis aitavad ra hoida puidu mdanemist metsas.

Puitmass ja tselluloos konkureerivad hel turul
Kuna siht on efektiivselt ja keskkonnahoidlikult majandada, siis iseloomustavadki puitmassi tootmist just need snad. Raid rhutab, et puitmassi tootjad on suure saagikusega puidulise toote tootjad, sest nad tarbivad kaks korda vhem puidu tihumeetreid he tonni toodangu tootmiseks kui tselluloositootjad.
Tselluloositootjad jagunevadki kaheks: keemilise tselluloosi tootjad ning puitmassi tootjad. Raid tunnistab, et puitmassi tootjatele ei meeldi, kui neid samastatakse tselluloosi tootjatega, sest tselluloosi tootmine kuulub keemilise ttlemise valdkonda, puitmassi valmistamine aga mehaanilise ttlemise sekka. Neid on samastatud, kuna puitmassitootjad on mehaanilise ttlemise kaudu saavutanud toote, mis konkureerib peamiselt keemilise tselluloosi turul. Siiski jb philiseks paberitootmise tooraineks tselluloos, sest tselluloos annab paberile tugevuse, puitmass aga mahu. Igas paberis leidub mitut tpi puitmassi, kski paber ei ole toodetud ainult tselluloosist.
Finantsdirektor Riia Ratniku snul saab puitmassi valmistamisel erinevalt tselluloosi tootmisest reguleerida kliendi soovi jrgi pleegitus- ja jahvatusastet, et toota eri tpi tooteid. Estonian Cell pakub kolme phikvaliteeti ning toodang lheb kas trki-, pehmepaberi vi kartongi tarbeks.
Keemilise tselluloosi puhul kulub keskmiselt kuni viis tihumeetrit palki he tonni tselluloosi valmistamiseks. Puitmassitehased kasutavad he tonni puitmassi valmistamiseks napilt le 2,5 tihumeetri puitu. Vahe on ka mjus keskkonnale: keemilise tselluloosi tootmisel kaasatakse vvlihendid protsessi puidus olev ligniini vljakeetmiseks, mille kigus vabanevad lhnakomponendid erinevatest puidu keemilistest struktuuridest. Lhna tugevus tehase mbruses oleneb sellest, kui palju on tehasel vvli pdmiseks filtreid.
Meie eesmrk on kasutada iga toorainet ja ressurssi efektiivselt ja optimaalselt. Kui on vaja teha ks kilogramm paberit, siis miks kasutada selleks topeltkogust puitu, kui saab ka vhemaga hakkama? ksib Raid.

Mullu investeeriti keskkonnaseadmetesse 10 miljonit krooni
Keskkonnahoidlikkus ei ole snaklks, vaid seda soovi toetavad vga suured rahalised investeeringud. Lisaks rajamiskulule tehakse igal aastal investeeringuid arendusse ja keskkonnaseadmetesse. Eelmisel aastal investeeriti keskkonnaseadmetesse 10 miljonit krooni. Tnavu on selleks meldud 40 miljonit krooni, phisiht on ssta energiat ja parandada kvaliteeti. Plaan on asendada energiamahukas seade mne viimase aasta jooksul arendatuga, mis on energeetilises mttes efektiivsem ja tnu teist tpi jahvatamismeetodile suudab tehas pakkuda paremaid kvaliteedinitajaid, st. toota puhtamat massi ja muuta liini stabiilsemaks.
Parima vimaliku tehnoloogia kasutamist nitab ka kloorivaba pleegitus. Estonian Cellist vljuv puitmass saab oma heleduse ttluses peroksiidiga, mis muundab puidu tumedad pigmendid. Lagunedes on tegemist veega (H2O) ja hapnikuga (O2), mis on looduslikud komponendid.
10% rajamisinvesteeringust hlmas veepuhastusjaama ehitus, sest tehasest vljuvale veele on kehtestatud vga ranged keskkonnanuded. Tehase veepuhastusjaam on kolmeetapiline bioloogilis- keemiline puhasti suublaga Mahu lahes. Lppheide on peamiselt keemiline ja bioloogiline hapnikutarve ning heljum. Sisuliselt thendab see puidukiudu, mis meres laguneb, sidudes hapnikku merevees. Tehase ehitusel on arvestatud peale lokaalse mju ka laialdast mju Lnemerele. Arvesse on vetud hoovuste ja merevee liikumise mju ning heitvee hajuvus. Just seetttu ei suubu heitvesi lhedal asuvasse Kunda lahte, vaid liigub prast puhastust kaheksakilomeetrises torustikus mda maismaad, seejrel mda merephja, et poolteise kilomeetri kaugusel rannast merre suubuda.
Veepuhastusjaamas tekkiv biomuda kompostitakse tehase territooriumil ning antakse piirkonnas tegutsevatele talunikele. Biomuda on hea huumuskihi tootja ning seega vetis, mis kulub marjaks ra eriti paestel ja mullavaestel Phja-Eesti pldudel. Riia Ratniku snul saavad pllumehed biomuda tehasest tasuta. Enamasti viiakse see neile ka pllule, sest tehase jaoks on tegemist ebatarviliku jtmega, mis on aga pllumehele kasulik. Et laiendada ja soodustada biomuda tarvitust pllumajanduses, on Eesti maalikoolis mitu aastat tehtud uuringuid ja pldkatseid. Katsepldudel vrreldakse erisuguste vetiste mju mullastikule, saagi kvaliteedile ja kvantiteedile. Ratniku kinnitusel nitavad tulemused, et biomuda on suureprane vetis eelmise aasta odrasaak oli lausa rekordiline.

Peamised arenejad on Hiina ja Luna- Ameerika
Tstusettevtetele, mis hindavad innovatiivsust ja keskkonnasstlikkust, on iseloomulik pidev areng. Toodetele leitakse uusi kasutusalasid ning teised hbuvad. Raid siiski suuri hppeid puitmassi turul ette ei ne: on kll tekkinud uusi regioone, kus paberi tootmine ja tarbimine areneb judsalt, ent paberi tarbimine Euroopas on aastate jooksul jrjest kahanenud. Hiina, Luna-Ameerika ja Aafrika on paberituru elavdajad: ka nende maade elanikkond ihkab samasugust elustandardit nagu Euroopas ja Phja-Ameerikas. Niteks kasutatakse kodutarbimises aina rohkem hekorrapaberktertte jne. Raidi kinnitusel ilmnevad ka paberiturul trendilained: praegu on trend kasutada taastuvatest allikatest toodetud pakendeid.
Lauri Raidi snul areneb puitmassi-, tselluloosi- ja paberitootmine ndsel ajal peamiselt Luna-Ameerikas ja Hiinas. Kuigi Estonian Celli toodangu sihtriikideks on Euroopa Liidu maad, on Aasia turg vajalik nudluse tasakaalustamiseks. Just Hiina phjatu turg on peamine Estonian Celli Aasia vljund, sest Hiina tarbib rohkem toorainet, kui ta suudab ise toota. Aasias toimub huvitav tehnoloogia areng. Puitmassi ja paberi tootmisel kasutatakse kikvimalikke tooraineid, niteks pilliroogu ja erinevat liiki kiirekasvulist vsa, rgib Raid. Siiski, kui Hiinas on mistlik ksitsi ligata ja kokku korjata kiirekasvulist puitu, mis meie mistes nib vsana, siis Euroopas vi Phja-Ameerikas oleks see meldamatu eelkige tkulu tttu.
Kuna Eestis ei ole htegi paberivabrikut, mis tarbiks puitmassi, ekspordib Estonian Cell kogu oma toodangu tervesti ning tootmine kib tellimuste jrgi. Estonian Cell peab oma siseturuks Euroopat: Me ei taha toetada fossiilsete ktuste liigset tarbimist ehk liiga kaugele vedada. Meile on thtsamad lokaalsed kasutused, seeprast ongi Euroopa meie prioriteet. Kui maailmaturul stabiliseeruvad tootmis- ja tarbimismahud, siis ei ole eelkige energia aspektist mistlik toota hes maailmajaos ja transportida toodangut teisele kontinendile, selgitab Raid.

Kliendid hindavad FSC sertifikaadi olemasolu
Estonian Celli varustavad puiduga kaks ettevtet: RMK ja Nor-Est Wood: neist esimene hoolitseb riigimetsa eest, teine tarnib ka erametsadest prit puitu. Eesti riigimets on sertifitseeritud FSC metsamajandusstandardi alusel, erametsast puidu tarniv Nor-Est Wood aga FSC tarneahelastandardi alusel. Seega on kogu tarnitav paberipuu FSC sertifitseeritud vi kontrollitud pritoluga. See vimaldab Estonian Cellil toote mki edendada, sest Euroopa suurtele klientidele on sertifikaadi olemasolu paljudele lioluline. Estonian Cell toodangust 40% on FSC sertifikaadiga. Osa kliente on seisukohal, et nad ostavad ainult sertifitseeritud toodet ning peavad seda thtsaimaks tarnija valiku kriteeriumiks, tleb Raid. Peamine osa puidust prineb lhipiirkonnast, eelkige Eestist. Kige mistlikum on haaba tarnida kuni 150 kilomeetri raadiusest, ent lisa on tehasele vaja tuua ka lhiriikidest. Mnda aega oli tarnetes suur osakaal Venemaalt prit puidul, aga sealt tarnimine on mne aasta jooksul tunduvalt vhenenud.
Suure tehase puhul ei saa mda minna tootmiskuludest. Riia Ratnik nimetab kaht kige suuremat kulu: puit ja elekter. Tehas tarbib umbes 3% kogu Eesti elektrikulust. Sellise osakaalu puhul vib tekkida ksimus: kas Eesti on liiga vike vi on tehas liiga suur? Aga ei kumbagi. Ratnik selgitab, et maailmas toodetakse tavapraselt hes tehasesse keemilist tselluloosi ja puitmassi. Energiat, mis tekib tselluloosi valmistamisel, vajab puitmassi tootmine. Integreeritud tehastel ei ole vajadust osta energiat sisse, pigem toodetakse oma tarbeks.
Elektrikulu suure osathtsuse tttu tootmishinnas on tehasel oht tielikult sltuda energia hinnast. Et Estonian Cell ei ole integreeritud tehas, siis oleks elektrimajanduse lahenduseks plaan rajada lhitulevikus endale bioktuste alusel elektri ja ktte koostootmisjaam. On alustatud uuringuid, et vlja selgitada vimalused oma energiajaama rajamiseks. Ratnik hindab olukorda nii: Stabiilsus on tstusele vga thtis ning avatud energiaturg paneb kik tarbijad uude situatsiooni. Soovides elektrihinna tusu kuidagi maandada, suureneb vajadus oma elektri tootmise jrele. Seda enam, et meil tekib tootmisprotsessis bioktust, mida kasutada energiatootmiseks.



Pille Rivas, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet