Eesti Looduse fotov�istlus
1/2010



artiklid
RMK pikaajalised majanduskavad

RMK koostab lhiaastatel metskondade kaupa pikaajalised metsa majandamise kavad. Mida selline kava kirjeldab? Mille poolest
erineb see traditsioonilisest metsamajanduskavast?

Metsamajanduskava sobib lhemaks perioodiks
Metsamajanduskava on mitmele metsameeste plvkonnale olnud selgepiiriline ja kindla sisuga dokument, mille mravus ja kohustuslikkus on aja jooksul kll mnevrra muutunud. Meenutagem, kuidas see tavapraselt kis. Kigepealt tehti metsakorralduse vlitd, aasta hiljem valmisid paksud raamatud uuendatud takseerkirjelduste ja majanduskavadega jrgmiseks kmneks nn. revisjoniperioodi aastaks. Kmne aasta mdudes kordus kik taas.
NB! Tabelid leiate trkivljaandest!

Ka praeguse metsaseaduse jrgi on ks metsa korraldamise eesmrke kavandada inventeerimisandmete alusel pikaajalist metsamajanduslikku tegevust. Metsamajanduskava sisu kirjeldus ja vorminuded on toodud metsa korraldamise juhendis. Metsamajanduskava keskendub endiselt klassikalisele metsamajandusele: takseerkirjeldused eraldiste tasemel, metsaressursi iseloomustus, metsakasvatustde ja raiete mahud. Juhend fikseerib, et metsamajanduskava vib olla paberkandjal vi esitatud digitaalse andmekoguna. Digitaalkava esitusvariandi vimalusest lhtub ka riigimetsa majandaja RMK. Metsamajanduskava oma eri osadega muutub pidevalt, sest lisandub metsamaad ja kehtestatakse uusi piiranguid.
Kiirete muutuste tttu on kunagine traditsiooniline metsade inventeerimismeetod, kus inventeeriti alati revisjoniperioodi jrel, asendunud nn. pideva metsakorraldusega. RMK metsakorraldustalitus inventeeris 2009. aastal 111 000 hektarit metsamaad. Sellest mahust 5700 hektarit hlmasid kildudena laiali asetsevad, RMK-le liidetud nn. reformimata metsamaad.
Jrgnevalt analsin phjusi, miks on RMK teinud otsuse, et traditsioonilise ja praegusajal kiirelt muutuva metsamajanduskava krvale on vaja pikaajalisemat ja laiemat vaadet tulevikku.

Metsa majandamise kava metsakasutus laiemal skaalal
RMK koostab kahe aasta jooksul seitsmeteistkmnele metskonnale pikaajalise metsa majandamise kava, mis seab sihid kmneks aastaks. Kuna ldjuhul kattuvad metskondade piirid praeguste maakondade piiridega, siis annab kava levaate ndsetest ja tuleviku vimalustest maakonna tasemel.
Oleme selles valdkonnas aastate jooksul tehtuga kinud tutvumas naabrite juures Soome metsavalitsuses. Soomlased nimetavad sellist kava vga praktilise nimega loodusressursside kasutamise ldplaneering. Kuigi ka selles planeeringus on metsamajandus ja raiemahud kesksel kohal, kavandatakse tulevikku ka niteks riigimetsamaal looduskaitse korraldamiseks ja isegi maaainese kaevandamiseks. Needki teemad on riigimetsamaal metsavalitsuse juhtida.
RMK jb metsa majandamiskavade puhul teemade juurde, mis on antud meile hallata phimrusega. Kava fikseerib maade ja metsavarude hetkeseisundi. Vetakse kokku mdunud viie aasta metsakasvatustd ja raied. Analsitakse metsanduse infrastruktuuri (metsakuivendusssteemid ja -teed) olemit ja kvaliteeti. Samuti on kirjas metsamaa senine rekreatiivne (puhke- ja jahimajanduslik) kasutus. Kava jrgmises osas on esile toodud metsakasutust reguleerivate (piiravate) kitsenduste olem ja mju. htlasi esitatakse pikema perioodi prognoos ja puidukasutuse mahu vimalikud alternatiivid ning hinnatakse metsakasvatus- ja -parandustde pikaajalise mahu vajadust. Muu hulgas pannakse hinnanguliselt kirja, mil moel ja kui suures mahus vib metsamaad kasutada puhkeotstarbel ning muus tegevuses. Eraldi osas on vaatluse all metsa majandamise kava avalikustamise kulg. Kava viimane osa ksitleb huvirhmade ettepanekute ja kava koostajate lpliku valikuna tegevuskavasid jrgmise kmne aasta kohta.
Illustreerin siinset kirjutist mnede RMK Prnumaa metskonna metsamaa kohta kivate nidetega. Tabelis (vt. trkivljaandest)ning joonistel 1 ja 2 on toodud maa- ja metsaressurssi ksitlevad phinitajad.

Riigimetsamaade olem suureneb lhiaastatel
Maa on kige alus. Metsa majandamise seisukohalt on esmathtis teada, milline on maade olem praegu ja milliseks vib see kujuneda kmne aasta jooksul.
Teist aastakmmet kestev maareform on judnud otsustavasse jrku: see keeruline ja aeganudev reform tuleb viimaks ometi lpetada. Riigi maa-amet pakkus eelmise aasta algul RMK-le riigimetsamaaga liitmiseks 14 maakonnast kokku 2800 maatkki ligikaudu 70 000-hektarise pindalaga. RMK lesanne on need lisanduvad maad maakatastrisse kanda, mets inventeerida ja alles siis saab hakata seda majandama. Tnavuse aasta algul tehtud kokkuvtted nitasid, et 2009. aasta jooksul kandis RMK maa-ameti ettepaneku alusel katastrisse 22 500 hektarit maad.
Kokku suurenes 2009. aastal RMK maade olem 40 000 hektarit, lisaks RMK vormistatutele andsid katastriksusi le maa-amet ja tegevust alustanud keskkonnaamet. Mdunud aasta sgisel vttis maa-amet kokku eri ministeeriumide taotlused reformimata maa kohta. RMK tervikuna taotles selle kigus 10 100 maatkki. Prnumaal on lhiaastate perspektiiv suurendada riigimetsamaa pindala umbes 10 000 hektari vrra. Paari-kolme aasta jooksul, kui lpeb maa-ameti elluviidav reformimata maa mk, selgub ilmselt lplikult, millised on riigimetsa vimalused maid liita ja majandada vtta.

Metsamaa kasutamise piirangud
Metsa majandades tuleb vtta arvesse rohkeid piiranguid. Kige enam on metsa majandamist mjutanud vi edasise kasutuse ldse vlistanud looduskaitsepiirangud. Mned mtlemapanevad faktid. RMK-s on rangelt kaitstavate metsade pind ha suurenenud, seda nitab ilmekalt kaitsealuste hektarite osakaal metsamaa pindalast: 1999. aasta oli see 75 000 hektarit ehk 9,2%; 2003. aastal 112 500 hektarit ehk 13,8%; mullu aga 134 200 hektarit ehk 16,5%. Seega on rangelt kaitstavaid metsi ulatuslikult lisandunud.
Metsamehena ja kodanikuna mistan riigimetsade thtsat rolli metsade ja ldse looduse hoius ning teatud piirini lepin sellega tingimusteta. Samas nen selgelt, et mistlik piir on letatud: range kaitse on kohati muutunud hasardiks ning eesmrgiks omaette.
Teine nide on 2009. aastast. RMK analsis ja esitas aasta jooksul seisukohad 30 kaitseala kaitse-eeskirja eelnu uuendamise kohta. Analsinud tsiselt kaitsekorra muutusi, avaldasime kindlat veendumust, et kuidagi ei saa pidada phjendatuks otsust muuta umbes 3500 hektarit seniste piiranguvndite maad sihtkaitsevndiks. Sellega suureneks oluliselt piirangute maht.
Pikaajalisse metsa majandamise kavasse lisab RMK majandusliku ja sotsiaalse mju analsi, milles tuuakse vlja kava koostamise ajal teada olevate, projekti staatuses looduskaitsepiirangute vimalik mju. Hindame, kui palju tulu jb lisapiirangute tttu saamata, kui puidukasutus lpetatakse. Anname hinnangu, millises mahus vhenevad riigile ja kohalikule omavalitsusele makstavad maksud. Peame vga oluliseks hinnata ka piirangutega kaasnevat thive kadu metsamajanduses.
Nagu selgub tabelist ja jooniselt 3, on Prnumaa metskonnas kaitse all rohkem metsamaad (piirangutega mets 22%, rangelt kaitstav mets 18%) kui RMK vastavad keskmised nitajad (piirangutega mets 21%, rangelt kaitstav mets 16,5%).

Metsamaa kasutajate eri huvid
Huvi riigimetsamaa kasutamise vastu on aasta-aastalt kasvanud. Meie rahvastiku arvu ja asustustihedust arvestades ei suurene kasutussoovid ilmselt lemra, kuid jrgneva kmnendi jooksul see huvi ilmselt ei vaibu. 2010. aasta 1. jaanuari seisuga on lepingute alusel vlja renditud 1570 hektarit riigimetsamaad pllumajandus- ja puhketegevuseks. Eelmise aasta jooksul slmiti 75 kokkulepet, mille jrgi pstitatakse riigimetsamaale tehnovrke vi rajatisi (mastid, liinid, trassid jms.). Lisandub vga eripalgeline ja lhiajalisem huvi kasutada riigimetsamaad niteks siduks ATV-ga, mootorsaanidega vi maastikuratastega jms.
Metsa majandamise kavaga mrab RMK kindlaks ka enese phisihid: mida on tulevikus vaja teha, et metsi paremini kasutada puhkealana vi kuidas laiendada loodusturismi. Samas viidatakse metsaosadele, kus on vimalik metsamaad vlja rentida. Kike seda saab muidugi teha nii, et arvesse on vetud meie phitegevuse metsakasvatuse jtkumine.

Puidukasutuse tulevikuprognoos Prnumaa metskonna nitel
Jrgnevate kmnendite puidukasutuse mahu prognoos, teised variandid ja valikud on tulevikus metsa majandamise kava keskne osa. Joonised 4 ja 5 iseloomustavad Prnumaa metskonna nitel sealsete majandatavate mnnikute vanuselist jaotust ja sellest tulenevaid mnni arvestuslangi vimalusi. Mnnikute ebahtlane vanuseline koosseis peegeldub otseselt arvestuslangi alternatiivsetes vimalustes. Kik joonisel toodud arvestuslangi vimalused on praegu kehtivate metsanduslike igusaktide jrgi teostatavad. Valida tuleb variant, mis vimaldab jrgnevate aastakmnete jooksul kasutada mnnikuid kige htlasemalt.
Samas tuleb pidada silmas, et kpsete puistute kasutus leliia pika ajavahemiku vltel ei phjustaks halvenevat puidukvaliteeti ega teeks majanduslikku kahju. RMK on arvestuslangi valikul jrginud mdukalt konservatiivset joont (vt. joonisel(trkivljaandes) keskmist joont: 2021. aastal korrigeeritud valitud lank) ja jtkab seda ka tulevikus.

Huvirhmade arvamus on thtis
Huvigruppide mrtlemine, neile vimaluste ja valikute tutvustamine on sellisel tasemel kavade puhul uudne, aga samas mdapsmatu ja tuleneb hiskonna arengust. Iga ksikinimesega ei suudeta lbi rkida, kuid mingil tasemel organiseerunud huvigruppideni maakonnas vi piirkonnas juame kindlasti ning ootame neilt ka arvamusi ja ettepanekuid.
Keeruline on olnud korraldada metsamajandustegevust Tallinna lhimbruses. Inimesed on kaotanud ajaloolise sideme maa ja metsaga. Inimese loodud metsa eluringi loomulikusse etapisse raiesse suhtutakse kohati vga taunivalt. Aga Vrus ja Valgas, isegi Tartus ja maapiirkondades tervikuna pole selline suhtumine siiski valdav. Mets ja puu on seal olnud tandja. Majandatava metsa krval elades neb inimene, kuidas lageraie jrel sirgub uus puu, noorendik ja lpuks uus mets miski metsas ei lpe. Loodame metsa majandamise kava avalikustamisega ja metsa majandamise teemal sna vttes ka neid hirme hajutada.



Tiit Timberg, RMK juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet