Eesti Looduse fotov�istlus
1/2010



artiklid
Kneisikud murravad mte metsandusest

Kuigi Eesti metsavarud on tsiselt alakasutatud, kardab ldsus, et meie mets saab otsa. Seda ja teisigi mte aitavad kummutada 15 vrvikat metsanduse kneisikut, kel igahel oma isiklik side metsaga.

Kneisikud on tegutsenud 2008. aastast peale
Alates 2008. aastast on igas maakonnas tegutsenud metsanduse kneisikud metsanduse spetsialistid, kes on varmad oma teadmisi ldsusega jagama. Tegemist on projektiga, mille eestvedaja on Eesti metsaselts ning toetaja keskkonnainvesteeringute keskus.

Kneisik on kui maakondlik metsanduse pressiesindaja: ta loob ja hoiab kontakti ajakirjanikega, kirjutab artikleid, annab intervjuusid ja vastab metsahuviliste ksimustele. Kahe aasta jooksul on Eesti metsaselts korraldanud neile kord kvartalis koolitusi, mis annavad mitmesuguseid teadmisi nii suhtlemise, esinemise kui ka Eesti meediassteemi toimimise kohta. Viimati koguneti Luna-Eestisse Vrru, et viia end kurssi sotsiaalse meedia vimalustega ning ppida oma aega juhtima, et hes pevas oleks vimalik varasemast enam ra teha.
Kneisikud on oma maakonnas tuntud persoonid ning eranditult kik staazhikad metsanduse spetsialistid. Intervjueerides kneisikuid, ji mulle silma nende kigi armastus looduse ja eriti metsa vastu. Kui palusin neil selgitada oma tist minevikku, vastasid kik, et on likoolist saadik tegelenud metsandusega. Paratamatult on ametialane jalgrada knuline ning nii mnelgi on tee viinud natukeseks metsandusest eemale, ent jllegi nagu magnetina metsa tagasi judnud. Igahe tee on unikaalne ning mtted kneisiku tegevusest eriprased. Siiski hendab neid mtteid see, et kneisiku tegevust peetakse oluliseks ning selleks ptakse aega leida, ehkki tegemist on phit krvalt tehtava vabatahtlike kohustustega, mille eest otseselt tasu ei saa. Kik kneisikud on vrt tnu oma t eest ning soovime neile judu jtkata.

Jri Peetrime lb trummi ja puhub pasunat
Metsanduse konsulent Jri Peetrime on olnud metsaga seotud juba lapseplvest alates: ta elas tollase Prnu metsamajandi vahetus naabruses ning mlemad ta vanemad ttasid seal. Isa tegeles puidust suveniiride tootmisega ning ema oli kontoriametnik. Vike Jri kis tihti ema-isa t juures aega veetmas. Puidutkojast meenub mulle vrske mnnivaigu aroom, puidupinkide mra ja nitrolaki lhn, meenutab Jri, kes suuremaks saades oli isale abiks koristustdel ja hiljem lihtsamatel ohutumatel tlikudel frees- ja paksusmasinal. Kontoris ngin metsalemaid, kel olid uhked rohelised mundrid seljas need olid teliselt soliidsed ja meeldisid mulle vga. Prast keskkooli lpetamist otsustasingi minna ppima EPA-sse metsandusteaduskonda, rgib Jri sellest, kuidas ta otsustas samamoodi kui vanemad ka oma elu metsandusega siduda.
Jri esimene tkoht oli Plendmaa metskonnas, kus ta oli ametis metsnikuna ning hiljem lhikest aega ka abimetsalem. Vahepeale mahub aastane pinguperiood Soomes Savonlinna metsakoolis. Seejrel toimusid hiskondlikus elus suured muudatused: Eesti sai iseseisvaks ning inimestele avanesid uued ja ahvatlevad vimalused. Viimased kmme aastat ehk erametsakeskuse algusaegadest peale on ta olnud erametsanduse konsulent.
Praeguseks juba kaks aastat on Jri titnud ka metsanduse kneisiku kohustusi. hel peval ksiti minult, kas olen nus sellist koormat kandma ja kuna olen pehme loomuga ning natuke edev kah, ei suutnud ma sellest ra elda, selgitab Jri. Tema snul on aasta jooksul kneisikutele pakutud vga huvitavaid koolitusi ning nad on saanud vimaluse kohtuda erakordsete inimestega kik see on rikastanud nende maailmapilti ning nnda suudavad nad ka ise oma snumit paremini edasi anda. Koolitused on pakkunud Jrile rohkem enesekindlust ja esinemiskogemust. Kik koolitajad on oma ala telised professionaalid; eriti sgava elamuse on talle jtnud Hendrik Relve, Aune Past ja Asta Tuusti. Jri kinnitab, et kindlasti viks seda nimekirja tiendada, ent paraku pole ta saanud viimastest koolitustest osa vtta.
Koolitustel omandatud oskusi on Jri rakendanud siis, kui ta kis matkajuhiks Soome metsaomanikele ning tutvustas neile meie erametsandust, samuti on ta pidanud mitu ettekannet erametsaomanike rhmanustamistel Prnumaal ja kirjutanud kohalikule Prnu Postimehele arvamusrubriiki paar artiklit.
Kneisiku roll on vga mitmeklgne oleneb isikuomadustest, mis laadi tegevusele kneisikud keskenduvad oma snumit edastades. Jri arvates on kneisiku natuke ebamrane lesanne olla nhtav ja kuuldav ehk nagu naljamehed tlevad: tuleb kvasti la trummi ja puhuda pasunat, kuid mitte noodist mda mngida! Siiski ei ole kneisikuks olemine alati lbus ja roosiline. Jrile tekitab tuska see, kui artikli avaldamine ajalehes venib vi jb suisa avaldamata. Senini ongi ta kasutanud peamiselt trkimeedia kanaleid. Selleks, et olla ka televisioonis, peaks uudis vi snum olema leriigilise thendusega, tleb Jri, kes teab, et liigne pealekimine vib kasu asemel tuua hoopis kahju.

Risto Sepp propageerib sstvat metsamajandust
Valgamaa kneisik Risto Sepp on olnud metsanduses tegev alates 1992. aastast, enamik ajast riigimetsas metsalemana Valgamaal. Risto ttab metsanduses vga proosalisel phjusel: mis oleks parem kui t meeldivas keskkonnas meeldivate inimestega? Kneisikuna on ta pannud rhku kohaliku meediaga suhtlemisele ning propageerinud ka oma tutvuskonnas sstvat metsamajandamist. Seda peabki ka kneisiku suurimaks ja thtsaimaks snumiks: metsa on vaja hoolsalt majandada. Kuigi Risto peab end heaks suhtejaks, on koolitused aidanud tal mista meedia toimimist ning suhelda ajakirjanikega vabamalt. Kneisikute koolitus on sndmus omaette: vimalus ppida meedia kaudu suhtlema ldsusega, htlasi jagada omavahel vahetult teavet eri maakondades toimuva kohta.

Aira Toss peab unelmate ametit
Hiiumaa kneisik Aira Toss on nnelik, et on leidnud endale sobiva koha metsanduses, nimetades oma praegust td unelmate ametiks. Igapevast leiba teenib ta erametsanduse tugiisikuna ning petades metsandust Hiiumaa ametikoolis. Mulle mu t testi meeldib. Kui mu karjri vaadata, siis on nha, et olen selle pea kahekmne aastaga ninud metsanduse erinevaid tahke ning suudan pakkuda teistele vajalikku tuge, rgib Aira.
Prast EPA lpetamist 1991. aastal asus ta tle Hiiumaa tstusliku metsamajandi Nmba metskonna abimetsalemaks, seejrel juhatas Krdla metskonna taimlat. Sel ajal klvasin oma ktega kahe kevade jooksul kasvuhoonetesse nii palju puuseemneid, et minu roll maailma hapniku tarbimiseks on kenasti antud, meenutab Aira. Prast kahte aastat taimeaias oli Aira Putkase metskonna metsnik, seejrel viis t teda 1997. aastast hoopis metsavarumisettevttesse.
Praegu ttab Aira erametsanduse tugiisikuna, kuid enne seda oli ta teinud vikese pike metsast natuke eemale, olles Hiiumaa ametikooli arendusjuht. Kuigi tegevus ei olnud seotud metsandusega, andis see talle vga hid kogemusi, kuidas arendada organisatsiooni. Aga ega see pev lbi tubane t mulle siiski ei sobi, tleb Aira resoluutselt. Metsanduse puhul vlub teda valdkonna suur vaheldusrikkus: eri aastaaegadel on mets mnusalt erimoodi ning praegune t tugiisikuna vimaldab hitada suhtluse inimestega ja metsandusteadmised. Kindlasti on tema ametivalikul mnginud rolli ka perekondlikud traditsioonid: ta on prit tuntud metsattajate perekonnast, nagu ka Tanel ja Taavi Ehrpais. Lisaks Hiiumaa boonus, et see on siiski Eestimaa kige metsasem maakond, tunneb Aira alati uhkust oma kodusaare le.
Teaduprast on suurim motivaator t iseenesest. Aira tleb, et kneisiku t on nii-elda auamet. Innustavad ka head koolitused ning tore seltskond kneisikud le Eesti. Aira peab oma kige tugevamaks kljeks avatust ja head suhtlemisoskust, vhem thtis ei ole ka suur tutvusringkond. Kindlasti tuleneb hea enesevljendusoskus mneti petajarollist, sest teabe edasiandmine oleneb suuresti sellest, kuidas seda teha.
Kneisikute koolitusi hindab Aira krgelt, niteks Aune Pasti suhtlemiskoolitusel saadud nipid on kulunud marjaks ra ning Asta Tuusti oskus loodust vahendada on imetlusvrne. Suuresti saab kiita ka Martin Veinmanni knekoolitus. Eks igalt koolituselt saab midagi ppida. Peamine teadmine, mida olen koolitustelt omandanud, on see, et rkida tuleb lihtsalt, selgelt ja seoseid loovalt, rgib Aira. Suhtlemisel meediaga Aira htta ei j ning seejuures kasutab ta aktiivselt ka sotsiaalset meediat, mis muutub Eestis iga pevaga jrjest populaarsemaks. Aira pab oma kneisiku tegevusega mber lkata valearvamust, et meie metsad saavad varsti otsa. Nii metsarikkal maal nagu Eesti, kus mets kui ressurss on alakasutatud, arvab suur osa rahvast, ja meedia vimendab valesnumit, et me metsad on hvimiseohus. Kneisiku peamine roll ongi anda edasi iget snumit, et meil on metsa piisavalt ning see ei saa otsa. Selle prast ei ole Eestimaal kll vaja muretseda, tleb Aira tie tsidusega.

Tanel Ehrpais aitab ajakirjanikel mista metsandust
Lnemaal kneisikuna tegutsev Tanel Ehrpais leiab, et kneisiku roll on andnud talle vimaluse selgitada metsanduse ja looduse protsesse inimestele, kes metsandusega iga pev kokku ei puutu. Tanel on metsanduses ttanud 14 aastat. Prast Eesti maalikooli (tol ajal Eesti pllumajanduslikool) lpetamist asus ta tle Vardi metskonda metsnikuna. Praegu on ta RMK Lnemaa metskonna metsalem.
Tanel on olnud looduse ja metsaga seotud juba lapsest saati. Tema kodukohas Nissis tegutses aktiivselt kooli metskond ning ka metsamehena ttanud isa krvalt on paljutki klge jnud. On vga hea tunne, kui sa oled kellelegi saanud selgitada asju, mis on enne olnud neile rohkemal vi vhemal mral arusaamatud, tleb Tanel. Kneisiku t vajab mitmeklgsust: suhtlusoskust, mida toetavad teoreetilised ja praktilised teadmised metsandusest. Siinkohal toobki Tanel esile kneisiku thtsa lesande: ajakirjanikele on vaja edastada informatsiooni ning aidata neil igesti aru saada metsandusterminitest ja probleemidest, et see info juaks avalikkuseni adekvaatselt.

Andres Sepp eristab kahte tpi kneisikuid
Plvamaa kneisiku Andres Sepa hinnangul vib kneisikuid olla kahte tpi: kneisik kui aktiivne infoedastaja oma maakonnas vi kneisik vajaduse korral ehk juhul, kui keegi soovib teavet, siis ta seda kneisikult ka saab. Andrese snul on vimalik valida endale ht vi teist tpi kneisiku roll, ent suuresti oleneb see sellest, kellena leiba teenitakse.Andres ttab RMK Plvamaa metsalemana ning tema aeg kulub ennekike riigimetsas toimuvale.
Tema igapevat tttu on kohalik ajakirjandus harjunud temaga lvima enamasti riigimetsa tasandil. Kuid siiski ei saa ta ise kikidele ksimustele vastuseid anda, sest RMK on kindlaks mranud oma organisatsiooni kneisikud, kes infot annavad. Juhul, kui ma peaksin olema esimest tpi kneisik, siis ma vajaksin pidevat uudisvoogu nii erametsanduses, riigimetsanduses kui ka metsatstuses ja metsahariduses toimuva kohta. Kuna ma ssteemset infot ei oma, on mul keeruline olla spetsialist kigis valdkondades korraga, rgib Andres. Uudiste krval on vaja teada tpsemalt selle uudise sisu ja tagamaid. Andrese snul on ta meelsasti kneisik nii-elda vajaduse korral.

Mati Schmuul armastab anda intervjuusid
Kneisik olla on uhke ja h! tleb Saaremaa kneisik Mati Schmuul. Ta on lpetanud Kaarepere sovhoostehnikumi metsamajandustehniku erialal ja ttas seejrel Saaremaa puidutstusettevttes. 2002. aastal oli ta ks Saaremaa metsahistu asutajaliikmeid. See histu on tnini tegelenud erametsanduse edendamisega.
Minule, kes on metsast pisut eemal olnud, on need koolitused toonud tagasi hea suhte metsandusega. Eriti just 2008. aasta lpus toimunud koolitused Sagadis ja Luual need nagu ehitasid uue vundamendi, rgib Mati. Linud aasta koolitused, kus ksitleti ennekike oma snumi edastamist raadios, trkiajakirjanduses ja auditooriumi ees, on andnud talle hulga hid esinemisnippe. Mati peab tunnistama, et tegelikult talle meeldib kaamera ja mikrofoni ees olla ning kaamerat ta ei karda. Peaasi, et snum oleks pevakohane. Vib-olla tekib vike kramp intervjuu ajal siis, kui tegemist oleks vhivra reporteriga, kuid kohalikus Kadi raadios on esinemine pingeteta hkkonnas ning saatejuht ka ei sega liigsete ksimustega, rgib Mati, kes on kogenud usutletav Kadi raadios.
Mati hinnangul peab kneisik ldsusele edastama igati tetruu pildi meie metsadest, seadustest ja suhetest metsaga. Talle teeb muret asjaolu, et enesetienduseks jb liiga vhe aega ning kogu riigis toimuvaga ei ole vimalik kursis olla. See eeldab pidevat levaadet ajakirjandusest ja riigikogu tegevuse jlgimist. Siiani on Mati edastanud metsandussnumeid philiselt suuliselt: teinud ettekandeid ppepevadel, andnud raadiointervjuusid ja suhelnud otse metsaomanikega. Paar korda on nnestunud ka telekaamera ees intervjuud anda.
Artiklite kirjutamine on linud vrdlemisi visalt. Ksitlusteemasid oleks kll, kuid nii mnigi kord on ige kirjutamise aeg mda lastud artikkel pole valminud igel ajal. Hiljem on veel raskem mtteid kirja panna, sest ige aeg on mda linud. Niteks vib tuua siia kaks juhtumit. ks oli siis, kui Arnold Rtel astus meie metsahingu liikmeks, ning teine juhus, kui hingu liikmeks astus proua, kes sndis 1923. aastal. Sellised eredad momendid peaksid igal juhul saama kajastatud, ent aega nappis, ja nii need teemad soiku jidki, mtiskleb Mati teemal, mida oleks vinud eelmisel aastal paremini teha. Mneti ajendab vajakajmisi ka see, et erametsanduses on hulk eri rolle ja ametinimetusi. Niteks ttavad metsakonsulendid, tugiisikud ja kneisikud. Tugiisiku roll on suuresti sama mis kneisikulgi: suhelda avalikkusega. Mida enam eri isikuid on ametis, seda suurem on vajadus omavahel selgitada, kes millal ja millest rgib, et ei rgitaks samal ajal ega jks midagi ka kajastamata.

Eha Valeikiene hindab hist keskkonda
Viljandimaa kneisik Eha Valeikiene tee metsandusse sai alguse siis, kui tal oli vimalus tagasi saada oma isatalu, millel oli ka omajagu metsa. Arusaamasid metsandusest oli siis seinast seina ja nii otsustaski ta selle endale selgeks teha. Osa teadmisi ammutas ta raamatutest, osa ppepevadelt. 2004. aasta lpus asutas ta Viljandimaa metsaseltsi. Eha on lpetanud tollase Tallinna poltehnilise instituudi ehitusinseneri-konomistina, ka sel alal oli puiduga palju pistmist. Inseneriharidus on mjutanud ka tema mtlemist, mis mnevrra erineb metsandusharidusega inimeste omast. Inseneri mttemaailm, eriti selline, kus viga vib maksta kellegi elu, teeb ettevaatlikuks ja paneb kahtlema, kas ikka kike vib teha ja kuidas teha, seletab Eha.
Olles kneisik, on Eha liigne ettevaatlikkus pisut kahanenud. Ta leiab endas rohkem julgust arvamust avaldada. Kuigi kneisikuid on koolitatud esinema, intervjuud andma, kirjutama jms., tuleb mnikord ette ka planeerimata tegevust. Niteks paluti tal mullu esineda Kuku raadio tunniajases intervjuusaates, sest plaanitud intervjueeritav ei saanud ootamatult osaleda ning seetttu ei jnudki Ehale eriti ettevalmistusaega. Kige enam meeldib Ehale suhelda kohaliku ajalehega, kus tema snul kajastatakse metsandust ja loodust pris tihti.
Ideaalis neks Eha, et kik loodusesse ja eriti metsandusse puutuvad inimesed ja organisatsioonid saaksid omavahel hsti lbi. Kohati tundub, et metsainimesed ajavad oma asja, jahimehed omakorda oma, rohelistel on oma rada ning hist asja ei aetagi. Ega mets pole mingi eraldi eksisteeriv asi maailmas, see on ju tegelikult meie kigi elukeskkond ja kikidel inimestel on oma arusaam sellest keskkonnast. Aga kui saaks seda arusaama natuke rohkem nii elda hele lainele sttida olgu siis tegemist tsturiga, rohelisega vi metsaomanikuga, mtiskleb Eha, kes pab metsaomanikke abistada oma loodud metsahistu kaudu ning ldsusega lvida nii metsahistu esindajana kui ka kneisiku rollis. Tarvilik info liigub edukalt ka sbralt sbrale: histusse koondunud metsaomanik rgib oma tuttavatele ja too omasoodu oma tuttavatele. Samamoodi on kneisiku snumitega: rgi sbrale ja ta rgib edasi.

Taavi Saar huvitub sotsiaalse meedia vimalustest
Metsast positiivse snumi edastamine on puhas rm! tleb Lne-Virumaa kneisik Taavi Saar, kelle arvates on metsakasvataja amet llas, sest t ongi ks suur heategu kikidele, kes metsast osa saavad. Taavi on ttanud metsanduses 11 aastat ning iga pev tunneb oma tst vaid rmu. Kneisikute koolitused on pakkunud talle paremaid suhtlusoskusi, kuigi ta ei saa kurta oma suhtlemisoskuse le, ning oluliselt avardanud vimalusi avalikkusele snumite edastamisel. Taavi puhul on pisut tagaplaanile jnud klassikaline meedia, ent teda on palutud mitmeid kordi koolimetsanduse teemal esinema. Ma olen avatud loomuga inimene ning olen alati valmis suhtlema kikidega, kes huvituvad metsast, olgu see kas meedia vahendusel, avalikel ritustel, koolides, kirikus vi krtsis olen ma valmis rkima metsandusest, rgib Taavi, kelle jaoks ongi kige huvitavam koolipilastele metsast rkimine. See on keeruline, aga huvitav. Meenub see, kuidas ma Tagasi kooli projekti raames lksin kooli rkima. Kuulajateks pidid olema esimese klassi pilased. Kohale judes aga selgus, et esimese klassi asemel oli kuulajateks terve aulatis teismelisi, meenutab Taavi huumoriga. Tulenevalt viimasest koolitusest kneisikutele, pakuvad Taavile huvi uue meedia vimalused, eelkige Twitter ja Facebook. Ta on seadnud endale eesmrgiks lhemalt tutvuda nende suhtluskeskkondadega ning elada neisse sisse. Taavi tunnistab, et uus meedia on populaarne, eriti nooremate inimeste seas.

Taavi Ehrpais tulet ab ldsusele metsandust meelde
Raplamaa kneisik Taavi Ehrpais leiab, et kneisik peab hsti tundma sektorit ja on hea, kui tal on mingist kitsast valdkonnast teadmisi peensusteni. Taavi leiab, et tal on need omadused olemas. Ta on metsanduses ttanud umbes 15 aastat, asutanud Vardi erametsaseltsi, mida ta on tnini juhtinud; praegu kuulub sinna le 150 metsaomaniku. Olles prit metsamehe perekonnast, ei ole ta iial kujutanud end ette ttamas mnes muus sektoris.
Kneisiku roll ei ole talle igapevatd ega uusi kohustusi kuigivrd lisanud, seega ei olegi motiveerivaid asjaolusid vaja. Taavil on head suhted kohaliku ajakirjandusega ja ka mne leriigilise ajalehe reporteriga ning tema poole osatakse otse prduda. Hea kontakt ajakirjanikega oli tal tekkinud juba enne liitumist kneisikute projektiga. Olen alati pdnud vastata, kui ajakirjanik on seda palunud. Prast kneisikute koolituse lbimist olen vib-olla jtnud mne lause tlemata ja mnda mtet olen teisiti vljendanud, rgib Taavi, kelle arvates on kneisiku kige thtsam roll see, et avalikkus ei unustaks, et Eesti regionaalpoliitikas on pllumajanduse krval ka teine vga thtis majandusharu metsandus.

lle Lll on vilunud televisiooniga suhtleja
Kneisik peaks ratama huvi metsanduse vastu ka neis, kes seda veel ei tunne, rgib Jrvamaa kneisik lle Lll. Tema meelest on kneisiku thtsaim lesanne suhelda meediaga ning informeerida ldsust metsandusest. lle on olnud metsandusega seotud 29 aastat ning tal on vga suur tutvuskond: praegune konsulendiamet nuab nagunii tihedat suhtlemist metsaomanikega, kuid peale selle annab ta tunde Jrvamaa kutsehariduskeskuses. Nnda saab ta metsandust tutvustada ka noortele ning htlasi pildi tulevaste metsaomanike plvkonnast.
lle jaoks ei ole vestluse alustamine probleem. Kneisikutele meldud koolitustel on ta omandanud parema esinemisoskuse, ta oskab lvida meediaga (eriti televisiooniga) ning teab, kuidas suhelda suure kuulajaskonnaga avalikel ritustel. Suuresti on aidanud ettekandeid koostada koolitusel saadud teadmised avaliku esinemise kohta, mida petas kneisikutele Aune Past. Viimaste aastate jooksul on llel tulnud pris tihti televisioonis esineda. Ta on osalenud saadetes Osoon, Metsaomaniku kool ja Kodumets ning korraldanud metsaistutuspeva ajakirjanikele. Ja ega kirjasulgki kehvem pole: hulk artikleid on avaldatud vallalehtedes ja leriigilises Maalehes. lle arvates peab kneisikul olema metsandusharidus faktidel phinevad teadmised, mis neil ka on. Niisama thtis on koost, sest kogemustega inimene peab oskama teha koostd teiste metsandusorganisatsioonidega metsanduse valdkonnas, saades sealt vajalikku teavet, et paremini kujundada metsanduse positiivset mainet ja kujundada igeid arusaamu. Ta viks ideaalis olla see, kelle poole prdutakse, kui ei teata, kelle poole prduda vi mida mingist asjast arvata, tleb lle.



Pille Rivas, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet