Eesti Looduse fotov�istlus
1/2003



Artiklid
Juubelihnguline metsandal

Tnavu mdub 85 aastat metsateenistuse loomisest, 75 aastat metsapeva ja metsandala traditsiooni algusest ning 10 aastat
metsandalate algusest taasiseseisvunud Eestis. 1928. aasta 28. mail korraldas Riigimetsade Valitsus esimese leriigilise
metsapeva. Sellest algatusest sai hiljem traditsioon. Kmme aastat tagasi laiendati traditsiooni: metsapevast sai iga-aastane
metsandal.

Praeguseni on see olnud le-eestiline
ndal, kus tuletatakse meelde maa kasukat metsa ning kneldakse sellest, miks teda peab olema, mida ta annab ning miks ilma temata lbi ei saa.

Esimese iseseisvuse ajal 1928.1940. aastal oli metsapevade ja -ndalate peaeesmrk enamasti uute metsade rajamine ja kodu kaunistamine. Viimasel aastakmnel on temaatika ja sihid olnud palju laiemad.
Tava veti kunagi le Soome metsandalatelt. Esimestel aastatel tuli sjast laastatud maale istutada palju metsa. Sellega tuli kaasa kogu rahvas, eriti noorsugu, haritlaskond, kaitsevgi.
Raamatus "Eesti Metsahingute Liit" (Tallinn, 1940) on kirjas:
"Metsapevadel rajati istutamise vi klvi teel uut metsa, istutati elavaeda ja ilupuid, asutati taimeaedu, demonstreeriti vastavaid triistu, tvtteid jne. ning esineti vastavate selgitusknedega."
Nende pevade ttulemused kokku kmne aasta kohta (19301940) olid jrgmised:
metsapevade arv 4028
osavtjaid 293 008
metsastatud riigimail 574,90 ha eramail 438,13 ha
asutatud taimeaedu 25 032 m2
istutatud ilu- ja tarbepuid 162 620 tk.
rajatud elavaedu jm. 182 228
kaunistatud ksusi 2149 tk.
peetud knede arv 2270
korraldatud ppekikude arv 581
Sja ajal metsapevade traditsioon katkes. See ratati taas ellu 1940. aastate lpus ja 1950-ndate alguses. Siis oli kesksel kohal taas metsaistutus. Osalesid koolid ja korraldasid metskonnad. Metsapevi korraldati kogu kevade jooksul. Eestvedajad olid metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumist Arnold Merihein ja Kaljo Rebassoo. Vga thusat td tegid alates 1960-ndatest aastatest koolimetskonnad koos nende juhendajatega. Entusiastlikud koolimetskondade eestvedajad olid Vardi metskonna metsalem Toomas Ehrpais, Erastvere metsalem Jaan Tiivoja, Roosa metsalem Vello-Taivo Denks ja paljud teised. Kooli-metskondade tegevust kogu Eesti ulatuses koordineeris algusaastail Arnold Merihein ja hiljem Hendrik Relve.
Taasiseseisvunud Eestis hakati metsandalaid pidama 1993. aastal. Siis olid eestvedajateks meie vrske metsaameti peadirektor Andres Talijrv ja Eesti metsaseltsi tegevjuht Maria Laidoner- Urov. Avalk oli TA looduskaitse komisjoni korraldatud ettekannete pev "Mets ja inimene" Tartu likooli aulas 12. mail 1993. Prast ettekandeid sideti metsa. Osalesid mitmed Vlis- Eesti tunnustatud metsamehed. ritus lks igati korda, algus oli pandud.
Metsandalate peakorraldaja oli enamasti metsaamet. Metsandalate avaritused toimusid maakondades. ritusi korraldati nii maakonnakeskustes, niteks Plva, Valga, Paide, Tartu, Viljandi linnas kui ka maakohtades. Kuna metsandal oli toodud varajasele ajale aprilli, siis ji endine phitegevus metsaistutus tagaplaanile. Metsandala jooksul peeti konverentse, seminare, ppepevi, korraldati koolipilaste teadmiste, joonistuste ja kirjandite vistlusi ning muid metsandusritusi. heks keskseks sndmuseks kujunes Tartu Maamess. Selle mber kulmineerusid metsandala suuremad ritused ja ettevtmised, nagu raievistlused, uue tehnika demonstratsioonid ning petlikud seminarid.
Vga osavturohke oli 2000. aasta metsandala suurritus Vanemuises: thistati 80 aasta mdumist akadeemilise metsahariduse algusest Eestis. Osavtjaid oli le tuhande ja Vanemuise kontserdisaal ji neile kitsaks. Tallinnas tekitasid linnarahva seas elevust mnel aastal les seatud palgivirnad ja puuskulptuur "Metsaparlament". ks tegus rituste korraldaja on olnud Eesti erametsaliit, kes on vtnud sihiks tegelda erametsaomanikega. Alates 2000. aastast on metsandalaid korraldanud Eesti metsaselts. Rahastajad on olnud keskkonnainvesteeringute keskus ja kaasalnud asutused, nagu EPM, Luua metsanduskool, Tallinna loomaaed, loodusmuuseum. Aktiivse toetaja rolli on oma lgadele vtnud riigimetsa majandamise keskus koos metskondade ja teiste allksustega. 2002. aastal korraldas EPM aulas meelikitva ja osavturohke "Puuinfo" peva Eesti metsatstuse liit.
Mdunud heksast ndalast kokkuvtteid tehes kogesime, et ritusi tuleks korraldada rohkesti just kohapeal, maakondades. Otsus teha metsandala keskne ritus pealinnas ei igustanud ennast 2002. aastal pris hsti. ige oleks korraldada maakondades mitmekesiseid nu-, ajaloo-, prandkultuuri-, talgu- ja matkapevi.
Loodan metsarahvalt hoogsat kaasalmist tnavusel metsandalal.



Kaupo Ilmet, metsandala toimkonna vanem

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet