Eesti Looduse fotov�istlus
1/2010



ajalugu
Kaheksakmmend aastat metsahingute liidu asutamisest

Eesti metsahingute liit loodi 1930. aastal, organisatsiooni tegevus hbus lplikult 14 aastat hiljem.

Talumetsandus vajas arendamist
Uue keskorganisatsiooni kavatsusest andis 1930. aasta esimeses numbris teada vastutav toimetaja Oskar Daniel. Eesti metsandus oli juba mnevrra stabiliseerunud, oli loodud mitmeid metsaseltse. Nd oli vaja keskorganisatsiooni, kes nad hendaks. Riigimetsadest tunduvalt halvemas seisus olid talumetsad. Neid oli Eestis tollal ligikaudu 160 000 hektaril. Hinnanguliselt oli siis veel umbes 300 000 hektarit nn. klbmatuid talumaid, mis ei sobinud plluharimiseks ja ka karjamaadena oli nende vrtus vike. Majanduslikult peeti otstarbekaks niisugused maad metsastada.

Tol ajal tuli Eestis iga talu kohta keskmiselt ainult 1,2 hektarit metsa, kuid sellest ei piisanud talude puidutarbe rahuldamiseks. Suur hulk talusid oli hoopis ilma metsata, need pidid ktet ja tarbematerjali ostma ning sageli kaugelt kohale vedama. Talupidajad msid mnigi kord oma metsa poole hinnaga, sest nad ei teadnud sageli iget turuhinda ega mdava metsa vrtust. Oma metsamaterjali vhesus ja talumaade kohatine ebaratsionaalne tarvitus sundisidki meie metsateadlasi ja agronoome tegema sihikindlat koostd talumetsanduse arendamiseks. Uue liidu phikiri registreeriti 1930. aasta 14. veebruaril Eesti metsahingute liidu eelkijaks tuleb pidada Eesti metsandushingut, mis asutati Tallinnas 1929. aasta aprillis. 14. veebruaril 1930. aastal registreeriti uue liidu phikiri. Selle jrgi visid liidu liikmeiks olla kik Eestis tegutsevad metsahingud ja leriigilised organisatsioonid ning nende koondised, kes taotlesid liiduga hiseid eesmrke. Loodavate metsahingute philesandeks peeti arendada talude metsakasvatust ja suurendada metsapindala. Metsahingud pidid talupidajate hulgas populariseerima metsakasvatust, korraldama kevadisi metsandalaid ja osavttu pllumajandusnitustest, propageerima metsandust ajakirjanduses, varustama talupidajaid metsaseemne ja istutusmaterjaliga ja organiseerima kodumbruse haljastamist. Maakonna metsahing pdis oma liikmeks vtta asjast huvitatud pllumehi, seltskonnategelasi, metsalemaid, metsnikke ja jaoskonna agronoome. Peeti otstarbekaks luua valdades metsahingu osakondi, avada pllumeestehingute ja noorteorganisatsioonide juures metsasektsioone.

Liit koondas 1941. aasta mrtsikuu seisuga 15 metsahingut ja 6 leriigilist organisatsiooni
Eesti metsahingute liidu esimene tiskogu koosolek peeti 15. mrtsil 1930 Tallinnas. Valiti kuueliikmeline juhatus (J. Luik, Fr. Saluste, K. Keskkla, A. Auksmann, V. Sepp, J. Pipar) ja kaheteistkmneliikmeline nukogu. Juhatuse esimeheks valiti Riigimaade ja -metsade Valitsuse direktor Jaan Luik, kes ji sellele kohale kuni 1940. aastani. Liidu liikmeiks veti siis vastu kaheksa metsahingut (Harju, Lne, Vru, Viru, Alutaguse, Jrva, Viljandi ja Prnu) ning neli leriigilist organisatsiooni: Eesti metsalemate hing (EM), Eesti metsateenijate hing (EMT), ART pllumajandusliit ja turbahingute liit. Jrgmistel aastatel hines veel seitse metsahingut ja viis leriigilist organisatsiooni. 1940. aastaks oli liidust lahkunud kolm leriigilist organisatsiooni nende sulgemise tttu. Seega oli 1940. aasta mrtsikuu seisuga liikmete nimekirjas viisteist metsahingut ja kuus leriigilist organisatsiooni.

Asutamise aasta kevadel korraldati leriigiline metsandal
Liidu metsandustegevus oli vrdlemisi elav. Juba asutamise aasta kevadel korraldati leriigiline metsandal, mille raames toimus kokku 396 metsapeva ligi 31 000 osavtjaga. Eesti Mets avaldas maikuus metsandala erinumbri, millest 3000 eksemplari jagati tasuta talupidajatele. Samuti levitati 7000 eksemplari metsandala lendlehte.
Riigimaade ja -metsade valitsus toetas liidu tegevust 1500, riigi metsatstus 2000 krooniga. 1931. aastal hakati looma peamiselt metsaametnikest ja agronoomidest koosnevat usaldusmeeste vrku, liidu keskorgani juurde asutati mitu toimkonda. Metsatstusekaubanduse toimkond tegeles tolli- ja veotariifide ning kttepuude probleemidega, metsahindade noteerimise toimkond noteeris igal kuul metsamaterjalide hindu ja avaldas need Eesti Metsas. Jahinduse toimkonna lesanne oli anda juhtnre ulukikaitse ja korraprase jahi kohta, looduskaitse toimkonna philine kohustus oli levitada erialast kirjandust.
Liidu algatusel muudeti ajakiri Eesti Mets metsateenijate hingu, metsalemate hingu, akadeemilise metsaseltsi ja metsahingute liidu hiseks hlekandjaks.

Anti vlja mitmesuguseid trkiseid
Metsahingute liit hakkas vlja andma peamiselt talupidajatele meldud metsandustrkiseid. 1931. aastal ilmusid K. Verbergi koostatud bror Puidu kasutamine majapidamises ja tstuses ning P. Reimi ja V. Matiiseni bror Kuidas koguda puuseemneid ja soetada puutaimi. Edaspidi ngi trkivalgust veel mitu brori. htlasi kuulutas liit vlja metsanduslike vistlustde teemasid. Kevadistel metsapevadel nidati osavtjaile Soomest ja Rootsist prinevaid metsafilme. 1936. aasta lpul valmis liidu tellimusel kodumaine film Eesti metsamajandusest.
Peale Eesti Metsa avaldati metsanduskirjutisi veel ajakirjades Pllumajandus ja Uus Talu. Olustveres ja Aegviidus loodi metsanduslikud ekskursioonijaamad. Metsahingute liit korraldas talupidajatele kursusi ja loenguid, kus tehti metsanduslikku selgitustd. 1937. aasta kevadest seati ametisse kuus metsanduskonsulenti, kes nustasid metsaomanikke.

Ergutati talupidajaid metsa kasvatama ja autasustati metsamrkidega
Liidu algatusel tehti metsa kasvatavatele talupidajatele hulga soodustusi. Eespool oli juttu, et neile anti tasuta metsaseemneid ja istikuid, ksiti saavutati talumetsade kultuuride maamaksust vabastamine esimese 30 aasta jooksul. Rahuldavalt tehtud metsakultuuride eest premeeriti talupidajaid Metsamajanduse Kapitali kaudu. Liit korraldas metsaomanike ja talupidajate vahel metsandusvistlusi, kus jagati rahalisi auhindu. Samuti korraldati talumetsadest saadavate materjalide mgi viise ja hindu. Enda hooleks veti metsamaterjalide hismgid, anti juhtnre sortimentide valmistamiseks, teavitati talupidajaid metsa hindadest.
Isikuile, kel oli ldtunnustatud teeneid metsanduse edendamise ja arendamise alal, andis metsahingute liit metsamrgi. Neid oli kolme liiki: must, sinine ja valge. Musta metsamrgi kui krgeima neist plvis kokku 9 isikut, sinise sai 45 ja valge 74 isikut. Musta metsamrgi said teiste hulgas ka Tartu likooli metsaosakonna professorid Andres Mathiesen ja Oskar Daniel.
Uue riigivimu kehtestamine 1940. aasta juunis katkestas metsahingute liidu t. 1941. ja 1942. aastal ei tegutsetud, kuid 1943. aasta lpul pti metsahinguid uuesti taastada. 31. jaanuaril 1944. aastal peeti isegi metsahingute liidu tiskogu koosolek, kus juhatuse esimeheks valiti Edgar Vester. Peatselt jrgnenud ldmobilisatsiooni ja uue okupatsiooni tttu see organisatsioon aga sisuliselt enam edasi kesta ei saanud. Hoolimata vrdlemisi lhiajalisest tegevusest suutis Eesti metsahingute liit mndagi ra teha Eesti talumetsanduse edendamiseks. Selle organisatsiooni omaaegne tegevus vrib mneti eeskuju ka tnapeval.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet