Eesti Looduse fotov�istlus
1/2010



siit metsast
Mullu laekus palju hundikahjustuste hvitamise taotlusi

Keskkonnaameti menetluses on 1,2 miljoni krooni ulatuses eelmisel aastal huntide tehtud kahju hvitamise taotlusi. 29 000 krooni taotletakse hvitust karu ja 20 000 krooni ilvese tekitatud kahju eest.
Mullu sgisel laekus mrkimisvrselt palju hundikahjustuste hvitamise taotlusi, kige rohkem Jgeva maakonnast (680 000 krooni eest). Niteks Palamuse vallas murdsid hundid septembri kahe ndala jooksul 93 lammast.
Looduskaitsebioloogi Tnu Talvi snul vljendab kahjutaotluste paikkondlik jaotumine huntide esinemissagedust ning nende loodusliku saagi ja kariloomade kttesaadavust. Kiskjakahjustuste suurenemine peegeldab osaliselt ka inimese taandumist maapiirkondadest: traditsiooniline talumaastik, hajaasustus ja igapevane inimtegevus maal hbub, samas ha suuremapealiseks kasvavad lambakarjad jvad. Seetttu peab oluliselt paranema ka omanike vastutus ja kahju vltimise abinud (karjamaade vahetus, aktiivsed hirmutid, loomad lauta, vrgud uude kohta jne.). Omaniku rakendatud abinudele prab kahjutaotluste hvitamise komisjon kindlasti suurt thelepanu. Kui palju kahjuhvitisi keskkonnaamet pllumeestele vlja maksab, oleneb kehtestatud piirmradest ja varasematel aastatel saadud vhese thtsusega abist.
Liigid, kelle kahjustusi ja kahju rahoidmist hvitatakse, on Euroopa Liidu loodusdirektiivi ja linnudirektiivi jrgi erilise looduskaitsethtsusega. Nende liikide hoid ja sellega seotud probleemide lahendamine on Eesti riigi rahvusvaheline vastutus looduskaitse vallas.



LOODUSKAITSEAMET

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet