Eesti Looduse fotov�istlus
2/2006



Siit metsast

Riik hakkab hvitama kaitsealuste metsloomade tehtud kahju
Valitsus kiitis 11. mail heaks seadusemuudatuse, mille jrgi hakkab riik inimestele hvitama kaitsealuste liikide, niteks karu, hundi, ilvese vi kotkaste tekitatud kahju.
  • Loe lhemalt...

  • Rvraiujad said karistuse
    Viru maakohus mras tnavu maikuus kahele Luna-Eesti mehele kummalegi ligi 18 000 krooni suuruse karistuse lemdunud aastal Lne-Virumaal toime pandud rvraie eest.
    Peale selle tuleb meestel hvitada kokku peaaegu veerand miljoni kroonini ulatuv keskkonnakahju.
  • Loe lhemalt...

  • Eestis on praegu rekordkogus metsa
    Umbes viiendik ttleva tstuse lisandvrtusest tekib puidul baseeruvast tegevusest. Metsatstus annab td le veerandsajale tuhandele inimesele.
  • Loe lhemalt...

  • Eesti erametsaliit ja O Jaotusvrk otsisid lahendusi metsaomanike probleemidele
    12. mail 2006 toimunud erametsaliidu ja O Jaotusvrk esindajate kohtumisel olid arutluse all metsaomanikele muret tegevad probleemid: elektriliinide kaitsevndite puhastamine, metsaomanike teavitamine tdest ning kompensatsioonide maksmine.
  • Loe lhemalt...

  • Viissada lnevirulast aitasid metsa istutada
    Kolmandat aastat kutsus Riigi metsa Majandamise Keskus vabatahtlikke metsa istutama. 16.
  • Loe lhemalt...
  •  

    Sealt metsast

    Lti metsaomanik:psimetsandus on parim
    Kui Eesti uus metsaseaduseelnu vlistab sisuliselt valikraie kui majandamismeetodi tulundusmetsas, siis Ltis majandavad mitmed metsaomanikud eksperimendi korras oma metsi psimetsadena ning on tulemustega vga rahul. ks n.- mudelmetsa omanikest on Ziedonis Vilcins, kelle metsad asuvad Riiast 100 kilomeetrit phja pool.
  • Loe lhemalt...

  • Maailma metsi laastab alepllundus
    Ikka veel tarbitakse umbes pool maailmas raiutavast puidust ktteks ning suur osa metsi langeb tuleroaks seetttu, et pllumaadele ruumi teha.
    RO organisatsioon FAO sedastab, et maailma metsade pindala vheneb endiselt, kuid selle ulatus on varem arvatust viksem.
    Aastatel 20002005 vhenes maailma metsade pindala keskmiselt 7,3 miljonit hektarit aastas.
  • Loe lhemalt...

  • Jaapanit hvardab puidust sgipulkade kriis
    Jaapanlased vivad varsti oma lemmiksgiriistadest, puidust sgipulkadest ilma jda, kuna Hiina kehtestas metsa leraie kartuses pulkadele viieprotsendilise maksu.
    Hiina toidupulki tootvad firmad tstsid uue maksu tttu hindu umbes 30% ning kavas on tsta veel 20%.
  • Loe lhemalt...

  • Amazonases asuv rahvuspark pseb maanteest
    Brasiilia riiklik naftakompanii Petrobras loobus plaanist ehitada uus tee Yasuni rahvusparki, mis asub Ecuadori Amasoonias. Firma ei ole seni loobunud kavatsusest hakata rahvuspargis naftat puurima, kuid kinnitab, et puurimispiirkonnaga hakatakse hendust pidama kopterite abil.
  • Loe lhemalt...

  • Euroopa riigimetsade majandajad asutasid oma henduse
    3. mail kogunesid Brsselisse Euroopa riigimetsi majandavate organisatsioonide esindajad, et pidada esimene henduse ldkoosolek.
  • Loe lhemalt...
  •  

    Metsandal

    Metsandalal vaeti muutuvat metsandust
    Tnavuse metsandala deviis oli Mets muutub ja muudab. Ndal kuulutati avatuks seekordses metsapealinnas Kundas.
  • Loe lhemalt...
  •  

    artiklid

    Kunda tselluloositehas hakkas tle
    See tehas neb eemalt vlja lausa kubistlikult korraprane. Lhenedes ei ole hus ldse tunda teravat lhna, mis on tuttav Kehra tselluloositehasest.
  • Loe lhemalt...

  • Metsageneetilisi ressursse kaitstakse nii Eestis kui ka Euroopas
    Metsaselektsiooni printsiipe on Eestis teadlikult rakendatud ligi kaks sajandit. Tnapeval arendatakse seda valdkonda leeuroopalises koosts.
  • Loe lhemalt...

  • Eesti metsaliigid Euroopa looduskaitse raamistikus
    Euroopa Liidu liikmesmaana peame tagama sadakonna leeuroopalise thtsusega taime- ja loomaliigi kaitse ja psimise. Neist ligi nelikmmend liiki on kas kogu oma elu vltel vi mnda aega seotud metsaga.
  • Loe lhemalt...

  • Erametsanduse arengukava valmis
    Eesti erametsandus on taasiseseisvumise jrel saanud areneda ligi 15 aastat. Algul
    nii lootusi kui ka pettumusi toonud areng judis uude etappi 2003.
  • Loe lhemalt...

  • Enneolematu raskirste Kanada mnnikutes
    Kanada metsandus seisab silmitsi oma ajaloo suurima putukarstega. Katastroofi phjustaja on mestiku-mnnirask.
  • Loe lhemalt...

  • Eesti riigimets metsatpoloogia vaatekohast
    Metsakorralduses on kasvukohatp kasutusel he puistut kirjeldava parameetrina. Artiklis on vaatluse all riigimetsade struktuur tnapeval ja muutused viimase paarikmne aasta jooksul metsakasvukohatpide ja tbirhmade kaupa.
  • Loe lhemalt...

  • RMK edendab koolilaste metsateadlikkust
    ks RMK eesmrke on edendada metsa- ja loodusteadlikkust. Tutvustatakse metsaloodust, metsa majandamist ja metsanduslikku prandit ning kujundatakse sstlikke vrtushinnanguid.
  • Loe lhemalt...

  • Metsa ilme vajab suuremat thelepanu
    Mida arvatakse metsa kui Eesti suurima puhkekeskkonna praegusest ilmest? sjane ksitlus nitas, et eriti rahul ei olda.
  • Loe lhemalt...

  • Metsandusest, prandkultuurist ja kultuuriprandist
    Praegusajal on metsa thendus vrreldes varasemate aegadega tunduvalt muutunud. Viks elda: selleks et mets silitaks ndsel ajal oma metsikuse, peavad metsamehed olema kllaldaselt haritud.
  • Loe lhemalt...
  •  

    Raamatud

    METSASBRA TEATMIK
    METSASBRA TEATMIK
    Veiko Belials
    Metsandala paiku ilmunud 55-lehekljelises kenade vrvipiltidega trkises on kne all suur hulk metsaga seotud teemasid: metsakoloogia, metsaelustik, raied, puidu kasutus jms. Pnevaid kilde pakutakse peatkis Huvitavaid fakte hiiglaste maailmast.
  • Loe lhemalt...

  • Puiduteadus
    Puiduteadus
    Endel Saarman, Udo Veibri

    Mitu aastat kestnud t tulemusena on nd Eesti metsaseltsi vljaandena ilmunud vga mahukas raamat: 560 leheklge. Trkis on rikkalikult illustreeritud vrvitahvlite ja -fotodega.
  • Loe lhemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet