Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2008/5
Osmussaar

Soome lahe suudmes asuv Osmussaar on meie saartest kige loodepoolsem. See on Balti klindi jnuksaar, mis kerkis merest 20003000 aastat tagasi. Et hoida siinseid geoloogilisi vrtusi, taimekooslusi ja linnustikku, rajati 1996. aastal maastikukaitseala, mis hlmab terve saare. Saar on 4,6 km pikk ja 1,3 km lai.

Saare asustuslugu sai tenoliselt alguse juba viikingite ajal, kust on prit legend skandinaavlaste peajumala Odini matmisest saarele. Viimase seotust saarega mrgib ka saare rootsikeelne nimi Odensholm.
Sajandeid olid Osmussaare plisasukateks rannarootslased. 1930. aastatel elas siin seitse perekonda, ligi 140 inimest. Saare keskosas asunud sumbkla kandis nime Bien. Silmapaistvaim tollest ajast silinud ehitis on 1766. aastal rajatud lubjakivist kabeli (Jesu Kapell) varemed. Rannarootslased evakueeriti Teise maailmasja eest 1940. ja lplikult 1944. aastal.

Prast sda oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes vike Nukogude sjaveksus. Seda ajajrku meenutavad lagunenud kasarmud ning militaarreostus. Praeguseks on suur osa sjaveprahist suudetud ra koristada. Prast Nukogude vgede lahkumist 1990. aastatel psis saar kmmekond aastat inimthi. Alates 2001. aastast on Osmussaarel psivalt elanud ks perekond.


Geoloogia poolest on Osmussaar vga pnev. Enim tmbab thelepanu phjarannikul asuv pank. See on osa ligi 1200 kilomeetri pikkusest Balti klindist, mis ulatub landi saarest Laadoga jrveni. Saare loodetipus tuletorni juures on pank seitsme meetri krgune ning madaldub jrk-jrgult kagu poole. Balti klindi iseloomuliku nidisena on see kandideerinud UNESCO maailmaprandi nimekirja.

Piki lnerannikut matkates neb ulatuslikke klibuvlju. Lainetus on lubjakiviklibu siledaks lihvinud ning laugeteks vallideks kokku kuhjanud.

Saarel ning seda mbritsevas rannikumeres leidub rohkesti mustjaspruune kive gneissbretasid. Need on tekkinud 540 miljoni aasta eest, kui Osmussaarest kmme kilomeetrit kirdes langes merre Neugrundi meteoriit. Suure kuumuse ja rhu tttu tekkis seal merephja materjalist uus moondekivim. Sulakivimimass paiskus plahvatuse kigus kraatrist vlja.

Hilisemate jaegade kigus on j kandnud Osmussaare lhimbrusesse ja Loode-Eesti rannikule bretarahne. Kuulsaimad neist on saare lnerannikul asuvad Skarvan ning lainete rsitud Kaksikud. Saare kirderannikul neme omapraseid kivist moodustisi, mida nende kuju tttu on hakatud kutsuma krokodillideks. Need on bretakivimist sooned, mis on tardunud lubjakivilhedes. Hiljem on lainetus ning maavrinad pehme lubjakivi tugevama kivimi mbert ra murendanud.


Taimestik. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatpidest leidub Osmussaarel rannikulukaid, esmaseid rannavalle, psitaimestikuga kivirandu, merele avatud pankrandu, rannaniite, kadastikke, kuivi niite lubjarikkal mullal, alvareid, sinihelmikakooslusi ja liigirikkaid madalsoid.

Osmussaare ehteks on looniidud ehk alvarid. Need hlmavad saarest le kolmandiku. Asudes kuival paepealsel, on nende taimestik hre, kuid vga liigirikas. Looaladega saab matkaja tutvuda mda lnerannikut liikudes, alvarid algavad kohe prast lainetuse mjupiirkonda.

Omaprase kujuga on rannalhedased kadakad. Pidevate tuulte tttu on need vga madalad ning justkui roomavad mda maad [1, 2]. Loopealsete taimedest on arvukaim arukaerand, rikkalikult leidub angerpisti, maralehist kellukat, hobumadarat ja loodtimutit, kohati kassikppa, kassisaba ning kuu-vtmeheina. Kaitsealustest taimeliikidest kige silmatorkavam on veripunane koldrohi.

Alvarite krval leidub saarel peamiselt niiskeid ja kuivi aruniite, soostunud niite, madalsoid ning kadastikke. Tnu LIFE-NATURE projektile taastatakse saare kirde- ja keskosas le saja hektari rohumaid. Neid on toodud hooldama islandi lambad.

Osmussaarel kasvab 29 kaitsealust taimeliiki, kige haruldasem on pankrannikul kasvav taani merisalat. Leidub 16 liiki kpalisi, sealhulgas soo-neiuvaip, tumepunane neiuvaip, krbesis, harilik muguljuur jt. Loodusdirektiivi soontaimedest kasvab saarel soohiilakas.


Linnud. Osmussaar jb veelindude Ida-Atlandi rndeteele, seetttu lendab neid siit lbi miljoneid. Saare rannik ja Psaspea neem mandril Osmussaare vastas on Lnemere phjaosa parimaid vaatluskohti, kus arktiliste veelindude rnnet jlgida. Linnuhuvilisele on kige pnevam aeg aprilli algusest mai lpuni ning septembri keskpaigast oktoobri lpuni. Arvukamad lbirndajad on aul, must- ja tmmuvaeras, jrve- ja punakurk-kaur, valgepsk- ja mustlagle, stkas, rohukoskel, soordi, viupart ning merivart.

Osmussaarel on kohatud 178 linnuliiki, viimase loenduse kigus saadi kirja 90 liiki haudelinde. Eesti mastaabis olulisel hulgal pesitseb siin vt-psalind, punaselg-gija, rohukoskel ja tmmuvaeras. Linnudirektiivi I lisa liikidest pesitsevad saarel hp, roo-loorkull, teder, rukkirk, sookurg, niidurdi, jgi- ja randtiir, vt-psalind ja punaselg-gija.

Kesksuvel pakub huvi saare edelarannikul asuv Sanna Sia. Madalaveelisel tuulte eest kaitstud lahesopil peatub juuli keskpaigast augusti lpuni hulganisti kurvitsalisi: soordi, liivatll, kiivitaja, mudatilder, suurrisla, tutkas, tumetilder, kvernokk-risla, heletilder, vtsaba-vigle ja pl. Saare rannikuvetes talvitub rohkesti aule, hinnangu jrgi kuni 100 000 lindu. Kige haruldasem talvituja on kogu maailmas ohustatud kirjuhahk.

Korraprast laevaliiklust saare ja mandri vahel praegu ei ole, saarel pole veel ka sadamat. Paadimehe, kes huvilise saarele toimetaks, vib leida Dirhami sadamast. Rahvaritusteks tuleb loomulikult luba taotleda kaitseala valitsejalt.


1. Masing, Matti 1996. Vaipkadakas hariliku kadaka haruldane vorm. Eesti Loodus 47 (8): 251.

2. Kuusk, Vilma 1998. Kas olete ninud vaipkadakat? Eesti Loodus 49 (8): 364.

Anneli Palo

eldakse, et mida sa tead ja tunned, seda oskad mrgata. Osmussaar on koht, mis oskab eriti ehedalt tuua igaheni selle, mida ta teab vi veel ei tea. Olen kohanud inimesi, kes on kinud saare lbi, ja kehitavad lgu. Et kadakaid olevat mujal ka ning Paldiski pank on krgem; sjave kola siin-seal, kuivas kohas lambapabulad ja mrga kohta ei taha niikuinii minna; ole kui praepannil vi siis kisu vileda tuule kes selga kik, mis kaasas.

Kuid on ka teistsuguseid inimesi, kes tulevad ja otsekui armuvad. Mis see on, mida saar neile nitab? Ma arvan, et Osmussaar on koht neile, kes oskavad nha ja kuulda saart nagu Tove Janssoni majakavahiks suundunud Muumipere. hel ja samal Osmussaarel justkui pole vimalik kia kaks korda jrjest. Sidad ndalakeseks minema ning juba on ta muutunud. Rkimata vahelejnud aastast, kui avastad, et hein on poole krgem ja rannavalli alt ilmub pank vlja hoopis varem vi hiljem kui mullu ja mets on edasi roomanud ja palju muudki. Lhed kuhugi, kus sind valdasid mingid tunded, ja vib-olla sel korral neid enam ei tule. Leiad aga uue koha ja uued tunded ja kik on lihtsalt teistmoodi, ei halvem ega parem kui mullu vi kmne aasta eest aga teistmoodi.

Nii tulevadki mned taas ja taas vrdlema olnud ja olevat saarel ja iseendas, ja need pole mitte ainult bioloogid, geoloogid vi ajaloohuvilised.



Marko Valker
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet