Eesti Looduse fotov�istlus
2004/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/12
Paraphkel pole paranhtus

Paraphkel troonib esirinnas mitmes toitainete sisaldust kajastavas tabelis. Peale selle, et ta on sjale igati kasulik, on tegu ka vga maitsva suutiega, mida iga phklisber naudib.

Paraphkleid kogutakse krgelt paraphklipuult (Bertholletia excelsa), kes vib kasvada kuni 60 meetri krguseks, tve lbimt vib kndida nelja meetrini. Ka puude eluiga on aukartustratav, ulatudes kuni 500 aastani. Vihmametsas krgusse prginud puu kannab parima valgustatuse tagamiseks oksi vaid ladvaosas. Tumerohelised nahkjad igihaljad lehed on kuni pool meetrit pikad ja ligi 15 cm laiad. Nende sgav sissevaostunud muster tagab vihmavee kiire mahavalgumise. Paraphklipuu helekollaste kroonlehtedega ied koonduvad kobaratesse okste tippudes. ite ehitusest tingituna suudavad neid tolmeldada vaid mningad kimalaseliigid.

Hiigelviljad lbimduga 1025 cm kaaluvad pool kuni kaks kilo, nende valmimiseks kulub le aasta. Looduses pudenevad viljad puudelt vihmaperioodil, langedes tekitavad nad sna suurt mra ning phklikorjajatel on risk pihta saada. helt suurelt puult saab hooajal kuni 300 vilja. Miks nii vhe? Seeprast, et ajal, mil viljad on veel noored ja pehmed, panevad linnud enamiku neist nahka.

Kui olla botaaniliselt tpne, siis tegu polegi ehtsate phklitega: paraphklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 1225 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia phklid, paraphklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, viphklid jne. Nii kujult kui ka paigutuselt meenutavad nad kige rohkem apelsiniviile.

Iga seemet katab tugev krobeline pruunikas seemnekest, mis takistab lirikast viljaliha rsumast. Kiki seemneid kokku mbritseb veel tugev puitunud kapslitaoline viljakest, mida tipus katab mnevrra pehmem kaas ehk tekkel. Paraku on kaaneava nii vike, et selle kaudu seemned viljast vlja ei mahu. Puitunud mbris on nii tugev, et laguneb looduses vaid kdunedes, milleks kulub niiskes ja soojas vihmametsas aasta kuni kaks. Loomadest suudab vaid vike nriline aguuti tugeva kesta katki pureda. Aguuti ongi vga oluline seemnete levitaja: ta sb avatud viljast osa seemneid ra, lejnud aga peidab mnesaja meetri raadiuses metsakdusse. Seemned idanevad looduses kaua, selleks kulub aasta vi poolteist.

Thjad paraphkli viljakestad tekitavad vihmametsades omalaadse konii: veega titunud viljakestades elavad paljud putukavastsed, seal sigib isegi ks konnaliik.


Indiaanlastele thtis puu. Indiaanlased on paraphklipuu seemneid toiduna kasutanud sajandeid. Viljad avatakse jrjestikuste vimsate vsanoa hoopidega. Ammustel aegadel kibisid seemned kohalikel himudel isegi raha asendajana. Vahel kasutati lirikkaid seemneid, mis hsti plevad, ka looduslike knaldena. Kohalikus rahvameditsiinis kasutatakse peenestatud phkleid likurnatud alakaaluliste haigete kosutusvahendina. Kui haige ise phkleid puruks nrida ei suuda, siis jahvatatakse need jahuks, segatakse vee vi mahlaga ja sdetakse siis talle pastat.

Indiaanlased oskasid hinnata ka paraphklipuu koort: sellest valmistatud teega leevendati maksa- ja maovaevusi. Rakendust leidsid isegi thjad viljakestad: kautukipuudele tehtud sisseligetest vlja valguva lateksi kogumiskaussidena, jooginudena vi ttute putukate trjeks meldud suitsutussegu pletamise anumana. Ndisajal on paraphklituumad thtis ekspordiartikkel kikidele riikidele, kus need puud kasvavad.


Pilk paraphkli varasalve. Nende phitrump on loomulikult likllus. Kasvutingimustest olenevalt sisaldavad seemned 6070% hinnalist rasvollust. Biokeemilises mttes muudab paraphkli li vrtuslikuks just mono- ja polkllastamata rasvhapete rohkus, lviosa lipiididest langeb just nende arvele. Tsi, selle eest tuleb ka livu maksta, sest soojas, valges ja hapniku manulusel kipub li kiiresti rsuma. Seetttu ei saa puhastatud paraphkleid tavaoludes pikka aega hoida, rsudes muutuvad nad mrkjaks. Seda saab vltida eritingimustes hapnikuvabas keskkonnas madalal temperatuuril. Phklili vrtuslikumaks hendiks peetakse alfa-linoleenhapet, mis on inimesele asendamatu ja mida peab tingimata saama toiduga.

Klmpressitud phklili on selge, kollakat tooni, meeldiva lhna ja maitsega. Seda kasutatakse nii toidu valmistamisel (salatili, kondiitritooted) kui ka kosmeetikas. Viimases valdkonnas sobib li eriti hsti juuksehooldusvahendite koostisse, sellest tehakse luksseepe ja erisuguseid kreeme.

Kreemidesse sobib paraphkli li mitmel phjusel. Esiteks, see imendub kiiresti. Teiseks, selles on rikkalikult antioksdante (eesktt vitamiini E), mis kaitsevad nahka vabade radikaalide eest. Kolmandaks, paraphklili puhul on vga vike tenosus, et ta viks tekitada allergiat. Neljandaks, li parandab naha struktuursust ja vhendab naha kuivusest tingitud kahjulikke nhte.

li pressimise jgist valmistatakse kvaliteetset valgurikast jahu. Just lirikkusest sugeneb ka paraphklite energiakllus, mis annab silmad ette isegi sellistele tuntud kaloripommikestele nagu halvaa ja okolaad. Sajagrammisest phkliportsust saab 650680 kilokalorit.

Valke ja ssivesikuid on neis phklites liga vrreldes tunduvalt vhem, mlemaid keskmiselt 1013%. Valkude koostis on biokeemilises mttes mitmeti vga hea. Esiteks, valkudes on rikkalikult vvlit sisaldavaid aminohappeid. Teiseks, asendamatutest aminohapetest on palju leutsiini.

Ssivesikutest on trklist suhteliselt vhe, magusat annab philiselt sahharoos. Viimase vastu pole kindlasti kski phklisber, sest kes siis magusat ei armasta. Ssivesikute hulka paigutuvad ka kiudained ja neidki on paraphklites sna palju, 57%. Nii et khukinnisust ei tohiks paraphklite sja kll peljata.

Hoolimata sellest, et phklituumad tunduvad inimesele sna veevaese toiduna, on ka meil mdavates paraphklites kuni 5% vett. Esialgu on aga seemnete veesisaldus palju suurem, kndides kuni kolmandikuni nende massist. Liigsest veest vabanetakse phkleid kuivatades, see tagab omakorda oluliste toitainete kontsentreerumise. Kui lisid, valke ja ssivesikuid saame ka paljudest teistest toiduainetest, siis paraphklitel on pakkuda veel midagi.


Kuulsuse ti seleenirikkus. Nagu kikides phklites, nii on ka paraphklites rohkesti kaaliumi-, fosfori- ja magneesiumihendeid. Erilise thelepanu plvivad aga paraphklid vga suure seleenisisalduse poolest. Sajagrammises paraphklite kogumis on seleeni 15001900 mikrogrammi. Enamik sellest on seotud eriliste valkudega ehk niinimetatud selenoproteiinidega. Inimese pevane seleenivajadus on 50130 mikrogrammi olenevalt soost, vanusest, kehamassist, aktiivsusest jne. Jrelikult piisab igapevase seleenivajaduse katmiseks vaid mnest paraphklist.

Inimorganismile on seleen vajalik mitmel phjusel. Kigepealt antioksdantsete kaitseensmide koostisosana, siis immuunvastuse kujunemisel, koehormoonide snteesil, kehavraste hendite kahjutustamisel, toksiliste rakmetallide imendumise tkestamisel jne.

Peale seleeni on paraphklites arvestataval hulgal teisigi mikroelemente: tsinki, mangaani, vaske ja rauda.


Kuidas sakse? Kige rohkem paraphkleid kulub lihtsalt smiseks, nii omaette kui ka phklisegudes. Vga hinnatud on nad rstitult, kusjuures prast rstimist veeretatakse neid suhkru- ja kakaosegus. Paraphkleid lisatakse veel okolaadile, jtisele, kondiitritoodetele, neist tehakse head kallihinnalist phklivid.

Paraku, vihmametsade pindala jtkuva vhenemise tttu on ohtu sattunud ka paraphklite korje. Vljapsuna on hakatud puid kasvatama sobiva pinnase ja kliimaga istandustes. Ent kik ei laabu plaanipraselt. Esiteks kulub esimese phklisaagini kllaltki palju aega ligi kmme aastat vi rohkemgi , pealegi jb istandustes saak tolmeldajate nappuse tttu nigelaks.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet