Eesti Looduse fotov�istlus
2004/06



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroopa haruldus Eestis EL 2004/06
Saaremaa robirohi

See taim pakub meile huvi kui Eesti endeemne liik, mis kasvab ainult Saaremaal. Sellest siis ka tema liiginimetus. Euroopa Liidu loodusdirektiivi teise lisasse on saaremaa robirohi kantud Eesti ettepanekul.


Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo [2] praeguse Viidume looduskaitseala allikasoost. Sellest ajast alates on saaremaa robirohtu ksitletud vahel rumeelia robirohu alamliigina Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis, vahel aga iseseisva liigina Rhinanthus osiliensis.

Nrmekarvad ja pikaldane areng. Eluviisilt on saaremaa robirohi nagu teised, meil tavalised robirohuliigidki, heaastane poolparasiitne rohttaim. Ka vlimuselt on ta sna teiste robirohtude sarnane: kitsad hambulise servaga vastakud lehed, kobarjas isik varrelehtedest veidi laiemate krglehtedega ja kollaste kahehuuleliste itega, mida mbritsevad avarad klgedelt lamendunud ja neelus ahenenud neljatipmelised tuped [1]. Viljumise ajaks tuped puhetuvad, et mahutada endasse mmargust lamedat kupart, mille sees robisevad ringikujulise tiivaga mbritsetud seemned. Kikidest teistest Eesti robirohtudest erineb see liik aga oma heledate, raskesti mrgatava vikese peaga nrmekarvade poolest. Neid on rohkem taime laosas: varrel, lehtedel, krglehtedel, ietupel ja -kroonil ning isegi kupral. Nrmekarvasus ongi see tunnus, mis tema esmaleidjale kigepealt silma hakkas ja andis aluse oletada, et tegemist on uue liigiga.

Veel erineb saaremaa robirohi suurest ja vikesest robirohust oma sna aeglase arengu poolest. Viidume looduskaitseala pikaajaliste fenoloogiliste vaatluste phjal on teada, et kuigi saaremaa robirohu tusmed ilmuvad nhtavale juba aprilli viimasel vi mai esimesel dekaadil, kujunevad tema iepungad alles juuli teiseks pooleks. Selleks ajaks on temaga enam-vhem samal ajal trganud vikesel robirohul juba viljad valminud. Tisitsenguni juab saaremaa robirohi enamasti juuli lpupevil vi augusti esimesel dekaadil, mnel aastal ka hiljem. Kik taimed ei itse korraga, seetttu vib itsejaid leida veel isegi septembri teisel poolel. Viljad valmivad septembri lpupevil, vahel harva ka alles oktoobri alguses, kui taimed on juba kuivanud. Tuulega levivad seemned ei kandu eriti kaugele, nii on kevadises kuluhallis soos tema tillukesi karvaseid tusmeid kige igem otsida eelmisest aastast silinud varte lhedalt. Robirohtude seemned psivad idanemisvimelisena enamasti ainult he aasta [1], selleprast vib oletada, et saaremaa robirohulgi pole psivat seemnepanka.

Levila ja kasvukoht. Endeemse saaremaa robirohu levila Eestis ja loomulikult siis ka kogu maailmas piirdub Saaremaa lne- ja loodeosaga, kusjuures enamik tema praegustest leiukohtadest ja taimede koguarvust jb Viidume looduskaitseala piiridesse ning lhimbrusesse just samasse piirkonda, kust see taim 70 aastat tagasi leiti. Mrkimisvrseid leiukohti on veel Saaremaa lnerannikul Vilsandi rahvuspargi piires ja Kdema lahe ning Mustjala mbruses.

Leidmisest saati on selle liigi eelistatud kasvukohtadena mrgitud allikasoid. Pindalaliselt kige ulatuslikumad ja laiemalt tuntud on Viidume looduskaitseala allikasood, mis paiknevad siin kunagise rannaastangu jalamil mitme kilomeetri pikkuselt. Neid soid peetakse selle kaitseala botaaniliselt kige huvitavamaks osaks.

Allikasoo mosaiikne mikroreljeef ning omaprased mikrokliima-, niiskus- ja mullastikuolud loovad kasvuvimalusi vga paljudele taimeliikidele. Pruuni sepsika ja tarnaliikide krval kasvab siin mitu Viidumele kuulsust toonud taimharuldust: tmbiiene luga (Juncus subnodulosus), lhnav koraamat (Gymnadenia odoratissima), alpi viptakas (Pinguicula alpina) ja veel teisi, laiemalt levinud kaitsealuseid liike.

Saaremaa robirohu jaoks sobilikke allikasoid leidub vikeste laikudena ka mujal Lne-Saaremaa krgustiku jalamil, Kuusnmme poolsaarel ja mnel pool pris rannikul. Peale allikasoode kasvab saaremaa robirohi ka teistsuguse toitereiimiga liigirikastes madalsoodes ning sooniitudel. Need sood ja niidud on enamasti kujunenud Lne-Saaremaa krgustiku vahelduva reljeefi lohkudesse. Oma 1938. aasta floristilistes mrkmetes [3] nimetab Bernhard Saarsoo olulise kasvukohana veel soiseid puisniitusid. Praeguseks on sellistes kohtades heinategemine paraku juba ammu lakanud ning puisniidud metsastunud, nii et saaremaa robirohule enam sobivaid kasvuolusid pole. Peale juba nimetatud tpiliste kasvukohtade on taime leitud veel kuivenduskraavide ja ojade kallastelt, mrgadelt metsateedelt ning teeservadelt ja maanteekraavidest. Need on juhuslikku laadi peatuspaigad, kus vike taimekogumik psib kord pikemat, kord lhemat aega, ja siis kaob.


Ohud ja kaitse. Saaremaa robirohu kasvukohti ohustab kige rohkem soode ja soostunud niitude kuivendamine. Kui tugevalt kuivendatud alale rajatakse ka kultuurrohumaa, siis soodne kasvukoht hvib ja haruldane liik psib heal juhul veel mne aasta vaid sealsetes kuivenduskraavides. Nrk kuivendus ei ohusta saaremaa robirohtu otseselt, vaid pikema aja jooksul, sest see kiirendab allika- ja madalsoode arengut rabastumise suunas. Kuivendusest mjutatud sooniidud kipuvad enamasti vsastuma, mistttu sealtki vivad taimed kaduda. Sooniitudel ohustab saaremaa robirohtu ka roostiku pealetung. Nii niteks selgus 1965. aastast prinevate leiuandmete kontrollimisel, et Karu ja Riksu jrve rsed niidulaigud on koos saaremaa robirohuga muutunud olematuks, sest helt poolt on neile peale tunginud roostik, teiselt poolt vsa. Roostiku pealetungi on mrgata ka sooniidul Vesiku oja suudme piirkonnas.

Saaremaa robirohi on Eestis liigina kaitse all 1958. aastast ja kuulub II kategooriasse. Eesti punases raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias.


1. Kask, Maret 1969. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae. Kask, Maret (toim.) Eesti NSV floora IV. Valgus, Tallinn: 569699.

2. Saarson, Bernhard 1933. Uus robiheinaliik Eestis. Loodusevaatleja 6: 187188.

3. Saarsoo, Bernhard 1938. Floristilisi mrkmeid IV. Eesti Loodus 6 (1/2): 7476.


Mari Reitalu (1941) on botaanik, Viidume looduskaitseala direktor.



Mari Reitalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet