Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 05/2003
Taimi pildistada polegi nii lihtne

Kevad kes ja suvi tulekul, seega on ige aeg fotokott selga ja statiiv ktte vtta ning minna heinamaal vi metsas itsevaid taimi pildistama. Millist tehnikat kasutada, kuidas valgust sttida vi pildi kompositsiooni kujundada, et lihtsalt hea lesvtte asemel saaksime suureprase taimefoto?

Fotokotti peaksime kindlasti panema kaamera ning objektiivid 20 mm lainurkobjektiivist kuni 400 mm teleobjektiivini, samuti vlklambi koos hajutiga, otsest pikesevalgust mahendava hajuti, reflektoreid, vaherngaid, vlklambi pikenduskaabli ning loomulikult filme. Vib tekkida ksimus, kas sellisest rikkalikust varustusest lheb testi kike vaja. Proovin igustada fototarvikute otstarbekust.

ks taimede pildistamise eesmrke viks olla jutustada oma piltidega lugu. Pole vahet, kas fotografeerite vililledest kolletavat heinamaad, kevadist itsevat raba vi kuldkingadega kaetud metsaalust: piltjutustusel olgu sissejuhatus, sisu ja kokkuvte. itsemist saab ju pildistada vga mitut moodi: ldvaade vilillepllust, lhivte mett korjavast kimalasest, fragment ie kroonlehest jne.

Sissejuhatuseks sobiksid ldplaanid: kolletav vilillepld maikuiselt helesinise taevaga, rabamndide vahel itsevad sookailud, kauni kuldkinga kogumik varasuvises metsas jpm. ldplaanide pildistamiseks klbab mni viksema fookuskaugusega objektiiv, kas 20 mm lainurkobjektiiv vi 2485 mm suumobjektiiv. Viimase eelis on eelkige ttamise mugavus: et kadreerida, tuleb vaid objektiivi fookuskaugust muuta. Fikseeritud fookuskaugusega objektiive kasutades peab pildi teistsuguseks kadreerimiseks kas objektiivi vahetama vi oma asukohta muutma.

Nii nagu lhipildistamisel, on ka ldplaanide puhul oluline teravussgavus. Peab siiski tdema, et lhikese fookuskaugusega objektiivide korral ei ole probleem nii suur kui lhipildistamiseks kasutatavate 100 mm ja suurema fookuskaugusega objektiivide puhul.

Thtis on jlgida, et objektiivi ees olevad ning kaugustesse jvad objektid oleksid fookuses. Seda aitab kontrollida paljudel peegelkaameratel olev teravussgavuse kontrolli nupp, mis sulgeb objektiivi ava pildistaja valitud vrtuse jrgi. Tavaliselt piisab selliseid lesvtteid tehes avavrtusest 11.

Sissejuhatavaid ldplaane rikastab taimede mitmekesine mbrus. Vililledest kolletaval heinamaal on see ksluine ning seetttu viks siin luua hoopis lpmatuse tunde: silmapiirini ulatuv itemeri annab selleks hea vimaluse. Teine lugu on aga metsa all kasvavate taimedega, kes asuvad puude ja psaste all vi mahalangenud puidu vahel. Niisugustest lisadest ei maksa heituda, vaid kasutage neid pildi kadreerimisel. Mahalangenud puu, oksarisu vi puutved ainult rikastavad lesvtet. Samas ei tohiks nende komponentide lisamisega ka liiale minna, muidu ei tarvitse vaataja aru saada, kas pildistasite mahalangenud metsakuiva vi seal vahel itsevaid lilli.


Pildiloo jrgmine osa on sisu, jutustuse phiosa. Nd on aeg minna suurtelt plaanidelt lhivteteni. Siin saab fantaasial vabalt lennata lasta. Lhivte ei thenda ainult taime ie vi tolmuka jdvustamist, ka terve taim vib kaadrisse jda. Kasutan lhipildistamisel philiselt 70200 mm suumobjektiivi, kuid mnikord ka 300 mm ja 400 mm teleobjektiive. Koos kahe 25 mm vaherngaga on need asendamatud vahendid taimi pildistades. 100 mm makroobjektiivi lheb vaja pris harva, ksnes mningate detailide, nagu tolmukate ja vikeste taimeite esiletoomiseks. Pikematel teleobjektiividel on vaatevli viksem ja tausta jb pildile vhem ning kas vi vikese vttenurga muutmise teel saab pilti lihtsustada ja objekti esile tsta.

Vaherngad vimaldavad teravustada lhemalt, kui objektiivi lhim teravustamiskaugus lubab. Niteks 400 mm objektiivi lhim teravustamiskaugus on 3,5 meetrit, kuid lisades kaks 25 mm vaherngast, saab teravustada objektist kuni 1,5 meetri kauguselt (tpsemalt oleneb see objektiivist). Ent nii vheneb tunduvalt objektiivi niigi vike teravussgavus, mis tuleb siinjuures aga kasuks. Kasutades sna lahtist ava (5,6 vi 8), on pildistatav taim koos kikide osadega fookuses, kuid taust muutub hguseks. Kuna teleobjektiivid vimaldavad pildistada kaugemalt kui 50 vi 100 mm objektiivid, on ava 4 vi 5,6 piisav, et objekt jdvustuks selgelt. 100 vi 50 mm makroobjektiiviga ei saa nii head tausta: kui tahate sama kadreeringut, peate olema objektile mrksa lhemal, mistttu tekib konflikt taime ja tausta teravuse vahel. Selleks, et taime kik osad oleksid fookuses, tuleb ava vhendada, mis suurendab teravussgavust ning muudab ka taustal olevad komponendid segavalt detailsemateks.


Parimal juhul eristub pildistatav taim selgelt taustast. Pange ka thele, et tausta toonid oleksid htlased: taevas ei tohiks seguneda taustal oleva taimestikuga. Taevast saab edukalt taustana kasutada, kui see on pilvitu, pikese loojangu vi tusu ajal. Thtis on ka taime kontrastsus keskkonna vi tausta suhtes. Kige parem oleks, kui taime ied on tausta suhtes heledamad, vrvikad. Kontrastsust saab reflektorite, hajutite vi vlklambi abil suurendada.

Et muuta jutustust huvitavamaks, vib pildistada ka ie eri osi: tolmukaid, emakat, kroonlehti jne. Eelkige tuleb leida huvitav kompositsioon. ks moodus on kasutada selektiivset fookustamist ja vikest teravussgavust. Nd saab ideaalseid pilte makroobjektiivi abil. Avage objektiivi diafragma nii palju kui vimalik (f 2.8 paljudel makroobjektiividel) ning fookustage mne kaadri kesk- vi tagaosas olevale tolmukale, kroonlehe fragmendile, emakasuudmele jne., lejnud kaader jb hguseks. Proovige ka pildistada isi eri nurkade alt: otse levalt, kljelt vi isegi altpoolt. Kindlasti kadreerige pilt nii, et olulised vi erksamad detailid oleksid silmapaistvad.


Fotokoti lejnud sisu aitab valgusega manipuleerida. Kige rohkem, igemini peaaegu kogu aeg, lheb lillede pildistajal vaja hajutit ja reflektoreid. Vga harva juhtub, et valgustingimused on ideaalsed. Sageli kasvavad vajalikud taimed puude ja teiste taimede varjus, otsese pikese kes vi metsakdu vahel. Varjulises kohas aitavad reflektorid, mille abil suunatakse pikesevalgus taimedele, et vrve erksamaks muuta. Kasutada vib nii hbedast reflektorit, mis muudab pikesevalguse klmaks sinakaks valgusvihuks, vi siis kuldset, mis annab pildile tunduvalt soojema ilme. Millist reflektorit tarvitada, seda peab fotograaf ise katsetama.

Heinamaal, otsese pikese kes peab aga valgust hajutama, et pehmendada varje ning muuta vrve erksamaks. Selge pikesepaisteline ilm ei ole lhipildistamiseks ideaalne, kuid hajuti kasutamine muudab selle mrksa sobivamaks.

Vlklamp aitab varjus kasvavate taimede isi paremini esile tuua. Sageli domineerib kunstlik valgus pevavalguse le ning see annab pildile ebaloomuliku ja kunstliku mulje. Vlklamp peaks hoopis pevavalgust tiendama. Selleks tuleb vlklambi valgust hajutada. Igaks vib ise meisterdada hajuti vi kasutada pikesevalguse hajutit: asetage hajuti taimele nii lhedale kui vimalik ja vaadake, et see kaadrisse ei j. Vlklamp peaks hajutist olema vhemalt kaks korda kaugemal kui hajuti pildistatavast objektist, seega ligikaudu pool meetrit. Seadistage vlklambi hajutusnurk kige laiemaks (17 vi 24 mm), vhendage vlgu vimsust 1,7 korda ning pildistage. Vlklambi kaugus ja suur hajutusnurk on vajalikud selleks, et valgusvihk lbiks hajutit vimalikult suurelt pinnalt: nii saab pehme valguse. Kui vlklamp on hajutist vaid mne sentimeetri kaugusel, siis sellist mju ei saavutata.

Oma vlklambi hajuti valmistasin nn. mbriku tugevdajast, vga kergest, poollbipaistvast 31 x 21,5 cm suurusest plastist. Selle kinnitan klambritega vlklambi ette umbes 20 cm kaugusele. Kui vlklambi hajutusnurk on 24 mm, siis lbib valgus hajutit kogu selle pinna ulatuses. Proovivtted on nidanud, et niimoodi vib objekti valgustada kuni 1,5 m kauguselt, mis viksemate hajutitega pole vimalik.


Kui pildiloo phiosa on ra rgitud, siis kokkuvtte tegemiseks peate oma lemmikkohale tagasi prduma mne aja prast, kui rabas on marjad kpsed, vilillepld muutunud hallide langevarjude kogumikuks vi kuldkingadel valminud seemnekuprad. Nnda panete oma jutustusele vrika punkti.


Jaanus Jrva (1970) on vabakutseline loodusfotograaf, teeb koostd Eesti ja vlismaa vljaannetega.



Jaanus Jrva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet