Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroharuldus EL 05/2003
Kalakotkas

Eesti vikseima ja he eriprasema kotka arvukus on tusuteel, sest siinne asurkond on viljakuselt ks maailma edukaimaid. Phjusi neme puhtamaks muutunud keskkonnas ning kotkastele ehitatud tehispesades.

Kalakotkas (Pandion haliaetus) on haugaslaste hulka kuuluva kalakotkaslaste sugukonna ainus liik. Teistest kotkastest saab teda kergesti eristada valge alapoole, tumedate tiivanukkide ja heledat pead ilmestava laia tumeda silmatriibu jrgi. Lennupildi sarnasuse tttu vib kalakotkast segi ajada pigem suure kajaka noorlinnuga. Toitumisviisi ja sulestiku vrvuse tttu on ta saanud sellised rahvaprased nimetused nagu valgekotkas, ssk, sskas, kalasskas, sskkull [5]. Kalakotkas on vike, emaslind kaalub kuni kaks kilo ja isaslind umbes poolteist, tiibade siruulatus knib 145170 sentimeetrini. Hirimatus olukorras on kalakotka hlitsus mahe vilerida, hirimise korral hakkab ta valjult, kaikuvalt, krgetooniliselt kiuksuma.

Levik. Kalakotkas on levinud philiselt Euroopas ja Aasias (peale tundrate), kuid pesitseb ka Phja-Aafrikas, Austraalias, Phja-Ameerikas ning mitmel Vaikse ookeani saarel. Talvitub Indias, Indo-Hiinas ja Phja-Ameerika lunaosas [1]. Euroopa populatsioon talvitub Lne-Aafrikas ja mned ka Vahemere lneosas.

Meil pesitseb kalakotkas eelkige Ida- ja Luna-Eestis, kuid jrjest sagedamini tuleb tema kohta teateid Prnu- ja Lnemaalt, mis on mrk selle liigi levimisest lne poole (25 aasta eest pesitses kalakotkas ksikute paaridena vaid Kirde- ja Luna-Eestis). Selgunud on ka see, et sugukpseks saanud kalakotkad tavatsevad valida pesapaigaks koha, kus lheduses mni paar juba pesitseb. Arvukuse madalseisu ajal jid asustatuks parimad elupaigad, kesisematele pole veel jutud levida [4].

Viimase 20 aastaga on kalakotkaste arvukus Eestis suurenenud ligi kaheksa korda, praegu pesitseb meil 4550 paari, kellest mitte kigi pesad pole teada. Mdunud sgisel lendas meie kalakotka pesadest vlja vhemalt 75 poega.


Elupaik. Kalakotkas elab rahulikus kohas kalarikka veekogu lhedal (enamasti kll kaugemal kui kehvem lendaja merikotkas). Pesapuuks valib ta ksiku rabamnni, metsas le teiste krguva mnni (sageli seemnepuu), mnel juhul kuuse. Erandina on Eestis teada ks pesa ka haavapuul. ks paar kalakotkaid pesitses aga linud aastal vanas valge-toonekure pesas elektripostil. Lne-Euroopas ja Phja-Ameerikas on kalakotka pesad elektripostidel sna tavalised.

Kuivadest okstest pesa ehitab kalakotkas peaaegu alati puu latva. Kui pesa tormides ei hvi, kasutab ta seda aastaid. Krgeim teadaolev pesa Eestis asub 32-meetrise puu ladvas. Et hoida pesi ja kotkapoegi, on kotkamehed aastaid valmistanud kotkaste endi valitud pesapuudele tehisaluseid. See on ks meie kalakotkaste lihea (maailma parima!) viljakuse tagatisi [3].

Tehispesade projekt on peagi lppemas, loodetavasti leiavad meie kalakotkad sobivaid pesapuid ning saavad edaspidi ise ehitusega hakkama.


Pesa ja toidulaud. Kalakotkas saabub aprilli alguses, kui veekogud vabanevad jkattest. Esimene t on pesa korrastamine, seejrel munetakse aprilli lpul vi mai algul kolm (harvem kaks vi neli) sinakat vi pruunikat tumepruunide laikudega muna. Emalind haub ligikaudu 35 peva. Pojad saavad lennuvimelisteks juuli teisest poolest, kuid on pesaga seotud augusti lpuni, tehes pesa kohal krarikkaid lennuharjutusi. rarnne talvituspaika algab augusti lpul ja kestab septembri lpuni.

Kalakotkas toitub kalast. Saaki jlgides lendab ta veekogu kohal, kasutades aeg-ajalt paigal- ehk rappelendu. Mrganud sobivat kala, sstab lind kokkupandud tiibadega vette. Kalakotkale sobivad eelkige 200300-grammised kalad. Pevas vajab ks kalakotkas umbes 300 grammi toitu [6]. Mnel saagialal on theldatud, et merikotkad ahistavad viksemaid suguvendi: edukalt kalamehelt kalakotkalt vetakse saak lihtsalt juga ra. Poegadele vib kalakotkas pda kala kuni 25 kilomeetri kaugusel pesast. Ahvatluseks on neile kalakasvandused: kindel saak meelitab kaugelt kohale. Kala puudusel, kui veekogud on veel js, sb kalakotkas vahel ka hiiri ja konni.


Mis juhtus 1970. aastatel? Kalakotka asurkond on Eestis alla kinud kahel korral [4]. Mdunud sajandi alguses klvas hvingut nn. kullisda, mil kalakotkas kuulutati kahjuriks. Teine mn saabus 1970. aastate alguses. Siis oli peamine phjus (nagu merikotka puhulgi) kloororgaaniliste hendite ja raskmetallide laialdane kasutamine rahvamajanduses. Tagajrgi vis tunda ja nha veel jrgmise kmnendi alguses.

Veekossteemides mrkainete mjud vimenduvad, kige krgemad elusaine DDT-kontsentratsioonid maailmas on mdetud Lnemere merikotkastes [2]. Siit vib paralleele tmmata ka meie kalakotkastele.

Mrgised hendid mjusid kotkastele mitmeti: vhenes kurna suurus; munakoored muutusid hirunud kaltsiumiainevahetuse tttu nii hukeseks, et purunesid haudumisel; suurenes loodete ja poegade suremus; vanalindude kitumine hlbis normaalsest nad visid hljata pesa, olla poegade vastu agressiivsed jne. Tagajrg: Eesti kalakotka asurkond vhenes mne ksiku paarini. Ometi vis neid siin kunagi elada tuhatkond paari [3].

Mis ohustab kalakotkast praegu? Ilmselt pesametsade ja eelkige sobilike pesapuude vhesus. Pesitsusaegse hirimise peaks vlistama kaitstavate loodusobjektide seadusega kehtestatud liikumispiirang pesapuu mber 200 m raadiuses 15. mrtsist kuni 30. septembrini. Me ei tea, kuivrd hirib kalakotkast inimese viibimine tema saagialadel. Vib-olla piirab kalakotkaste arvukust ka merikotkaste suurenev asurkond ja vitlus toidulaua prast? Kas on karta uut kullisda? Et vltida vaenu kotkaste ja inimeste vahel, on koostatud rakendus-uurimust hindamaks kala- ja merikotkaste phjustatud kadusid kalakasvandustes [6]. Paljud inimesed tegutsevad selle nimel, et haruldane kalakotkas ilmestaks oma kohalolekuga Eesti maastikke ka tulevikus.


1. Jonsson, Lars 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn.
2. Koivusaari, Juhani; Nuuja, Ismo 1980. Relationships between productivity, eggshell thickness and pollutant contents of added eggs in the population of White-tailed Eagles (Haliaeetus albicilla L.) in Finland during 19691978. Environ. Pollut. Ser. A., 23: 4152.
3. Lhmus, Asko 1998. Eesti kotkaste argipev. Eesti Loodus 49 (5/6): 210213.
4. Lhmus, Asko 2001. Ospreys Pandion haliaetus in Estonia: a historical perspective. Vogelwelt 122: 167171.
5. Mger, Mart 1967. Eesti linnunimetused. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Tallinn.
6. Vli, lo; Tuvi, Joosep 2002. I kategooria kaitsealuste linnuliikide phjustatud kaod kalakasvandustes: ulatus, ennetamine ja hvitamine II. Ksikiri Keskkonnaministeeriumis.



Riho Mnnik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet