Eesti Looduse fotov�istlus
2009/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/11
Karusnahk ja inimeseks olemine

Aastatuhandeid on inimesed elanud koos loomadega. Loom ei ole asi. Kuidas peaksime loomi kohtlema? See ksimus ei ole tekkinud alles tnapeva urbaniseerunud ja Bambi-kompleksi ksi sattunud loomakaitseaktivisti peas. Inimese ja looma eetilise suhte le on mtteid mlgutatud ajast aega. Sugugi mitte kik ei ole judnud kartesiaanliku tdemuseni, et loom on vrdvrne masinaga.

Loomakaitsjad ja loomaiguslased lhtuvad loomi puudutavaid eetilisi valikuid tehes eelkige loomast endast, mitte aga sellest, mis oleks kige kasulikum inimesele vi keskkonnale. Loomad tunnevad valu ja hirmu, nagu kik elav, pavad nad jda ellu. Ent kannatuste phjustamist vi elust ilmajtmist oleme harjunud pidama moraalselt taunitavaks.

Albert Schweitzer tunnistas, et elamiseks peab inimene paratamatult vtma kellegi teise elu, kuid paratamatus ei vabasta meid vastutusest. Inimlikkuse mdupuu on tema arvates see, kas ja kuivrd me austame teiste olendite elu. Austus elu vastu on pigem moraalne hoiak kui kohustuslik kitumisreegel, millest oleks vimalik jgitult kinni pidada.
Olgugi teiste elusolendite tapmine inimelus paratamatu, jb ometi hulk sellega seotud eetilisi ksimusi. Millised tapmisviisid on igustatud? Mis eesmrgil tohib kedagi surmata? Kas eetilisest vaatepunktist on vahet, kas loom hukatakse toiduks, meelelahutuseks vi niteks selleks, et piirata mnda taimeliiki ohustavate loomade arvukust?

Karusloomafarmide puhul lisandub tapmisega seotud probleemidele ka loomade elutingimuste klg. Kui metsloomad tulevad ise toime, siis farmiloomade elutingimuste eest vastutab inimene otseselt. Nii ei tohiks loomi pidada oludes, mis ei vasta nende loomusele ja phjustavad seega lemraseid kannatusi. Peter Singer, ks loomavabastusliikumisele teoreetilise aluse rajanutest, ei taunigi tapmist iseenesest, vaid hoopis phjendamata kannatuste tekitamist. Seega viksid jaht ja loomakasvandused olla lubatud juhul, kui need ei phjusta loomale piina. See on utilitaristlik ehk kasu silmas pidav seisukoht: suurendada elu jooksul kogetavat heaolu ning vhendada kannatusi. Loomaigusluse seisukohast thendab aga ka tapmine iseenesest looma kahjustamist, tema ilmajtmist heaoluvimalusest. Nii on argumenteerinud niteks Tom Regan.

Seni kirjeldatud ksitlusviisid on individualistlikud: silmas on peetud iga ksiku looma moraalset staatust. Loomade kohtlemise eetilisust on ent vimalik asetada ka ldisemasse plaani ning vaadelda keskkonna kui terviku taustal. Aldo Leopoldi petuse jrgi on ige see tegu, mis hoiab keskkonna tervikut, stabiilsust ja ilu. Metsloomajahti saab igustada niteks sellega, et nende arvukus seaks muidu ohtu koloogilise tasakaalu.
Samas ei thenda koloogiline tasakaal ju hte kindlat ja meile teadaolevat seisundit. Tasakaaluseisund tekib looduses inimese sekkumisetagi. Ent kas see uus tasakaalupunkt sobib ka meile? Kuigi inimkeskset suhtumist loodusesse peetakse sageli kigi keskkonnaprobleemide allikaks, ei nnestu inimhuve eetilisest tervikpildist ka vlja jtta. Ksimuseks jb, milliseid huve rahuldada on moraalselt vastuvetav? Niteks on selge, et inimese enda ressursikasutusel, s.t. tarbimisel on koloogilised piirid, mida letades seame ohtu inimkonna enda heaolu.
Nii et lahkheli tehiskarusnahk vs naturaalne nahk varjus vib tegelikult mrgata, kuidas prkuvad kolm phimtteliselt erinevat vaatenurka: individualistlik, iga ksiku looma heaolu vi igusi sihiks seadev eetika; holistlik ehk tervikule keskenduv tasakaalueetika; inimesele keskenduv eetika. Niteks teades, et mnda liiki karusloomi tuleb kttida nagunii, vib holistlikust vaatenurgast tunduda loomaiguslaste kasukavastane tegevus phjendamatu, koguni raiskamist soodustav.

Tepoolest, kui jahil tapetud looma nahk jb metsa, kaldume pidama seda raiskamiseks. Jahieetikas on kllaltki tavaline arusaam, et kttimine on igustatud vaid tarbevajadusest lhtudes, nii nagu seda harrastavad loodusrahvad. Elu vtmist igustab vaid paratamatus. Selline vaade taunib tapmist lbu prast: spordi vi lihtsalt meelelahutusena. Metsa jnud loomakorjus aga viitaks justkui, et looma tapmine ei olnud paratamatu.
Tegelikult pole asi ilmselt nii lihtne. Isegi kui kasutame sportjahi saagi pdlikult ra, ei muuda see jahi eesmrki. Samas aga vib kttimise vajadus seisneda peale loomsete saaduste ka n.-. looduse majapidamise korrastamises. Nii et see, kas saak jeti metsa vi tarbiti ra, ei pruugi otseselt nidata jahi vajalikkust vi eetilist igustatust.

Nii kttimist kui ka karusloomakasvatust ptakse igustada sellega, et ehtne nahk on keskkonnahoidlik materjal. Esmalt tuleks siiski testada, et see nii on, arvestades kogu ttlemis- ja tarbimistsklit. Loomakaitsjad vidavad, et ehtsa naha ttlemine ei ole tnapeval ja hulgi tootes keskkonnasstlikum kui teiste materjalide tootmine. Nii vi teisiti, selle probleemi saab lahendada faktidest lhtudes. Eetilise vaidluse objektiks jb aga ikkagi see, mil mral ksikisendi elu ja heaolu vib tervikssteemi, antud juhul keskkonna nimel ohvriks tuua. Kui suur sst kaalub les kellegi kannatused? Mis meetodiga neid aspekte ldse vrrelda?

Reklaamist. Juhul kui loomanahku saab tdelda ka keskkonnahoidlikult, vib loomakaitsjate protestiaktsioone taunida vitega, et need ei tee vahet, kas tegu on loomapiinamissaadusega vi ptakse hoopis mitte raisku lasta eetilisi phimtteid jrgides saadud keskkonnasstlikku materjali. Viimasel juhul naturaalne nahk pigem tidab paratamatult vajaminevate rivamaterjalide kohta, mitte ei ole eesmrk omaette. Kas aga viks vi koguni peaks siis ehtsat nahka ka reklaamima, suurendamaks nudlust? Selle jrele ei ne ma mingit tarvidust. Reklaami ohud on teada: paljud loomaliigid on hvinud vi hvimisohus just seetttu, et nende nahad, kihvad vi muud osad on turul liiga nutud kaup. Usun, et need ohud kaaluvad antud juhul les toorme parema rakasutamise plussid.

Loomade kttimise kaitsjad kasutavad sageli argumenti, et teiste elusolendite smine vi muul moel tarbimine on loodusseadus ning sellena vljaspool moraalseid hinnanguid. Me ei pea ju ebamoraalseks hunti, kui ta kitse murrab. Et inimene on kujunenud kigesjaks, peaks tallegi olema lubatud tarbida loomset materjali. Nii lihtsalt ei saa seda siiski vtta. Erinevalt muudest loomadest on inimene moraalne olend. Ainult inimesel on sdametunnistus. Inimesel on ka valikuvimalus, alternatiivid, mida loomal pole. Vita, et inimene on evolutsiooniliselt kigesja ja seega ei olegi siin midagi arutada, thendaks moraali vljauhtumist kultuurist. Mis tahes moraalinudeid me parasjagu ka ei tunnistaks, kehtivad need paratamatult ksnes inimestele, mitte loomadele. Ei ole vastuolu selles, et sallime hundi kitumist, kuid ei salli pssimehe kitumist.

Ma ei vta hest seisukohta, kas ja mis oludes on kttimine ning karusloomade kasvatamine vr. Tsist thelepanu vrivad nii loomade elu ja heaolu eest seisjate vited kui ka nende seisukohad, kes nevad karusnahamajanduses vahendit toetada koloogilist tasakaalu vi hoida alal kultuuritavasid.
Kuigi rmuslikeks peetavad loomaiguslased psevad meedia vahendusel rohkem mjule, on neid, kellele loomade kekik inimese voli all muret teeb, tegelikult vga mitmesuguseid. Vib-olla tuleks rmuslaste tegevusele siiski tnulik olla, et loomade vrkohtlemist ldse mrkama on hakatud? Loomi armsaks pidada vib kll kohati tunduda ebaratsionaalne, kuid inimlikust vaatevinklist kas seda peaks taunima?

Vaata ka hulka artikleid ja raamatuid loomade kohtlemise eetika kohta: www.eetika.ee/Keskkonnaeetika/loomade_kohtlemine



Klli Keerus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet