Eesti Looduse fotov�istlus
2009/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

artiklid EL 2009/7

Veeitsengud Eesti jrvedes
Veeitsengud on ha olulisem keskkonnaprobleem. Paljuski inimtegevuse tagajrjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks vga soodsa pinnase.
  • Loe lhemalt...

  • koloogiline jalajlg: eluviisi jtkusuutlikkuse nidik
    Teame hsti, et nafta ja paljud muud eluta loodusvarad on peagi otsakorral. Ent kuidas on lood elusate loodusvaradega?
  • Loe lhemalt...

  • Lnemeri ja selle no lahendamata saladused
    Kord laienedes, seejrel taandudes, kord soolase ookeaniga hinedes, siis sellest jlle isoleerudes niiviisi heitlikult areneva Lnemere voogudest on viimase 15 000 aasta jooksul aegamisi kerkinud Eestimaa. Pragune Lnemeri, mis Taani vinade kaudu on henduses maailmamerega, on mahutanud oma vee ookeanitasemest madalamal paiknevasse reljeefisvendisse, Lnemere nkku.
  • Loe lhemalt...

  • Tume marmorleedik on judnud Eestisse
    Igal aastal leitakse Eestimaal uusi liblikaliike, kuid mitte iga uus liik ei rata sellist thelepanu nagu tume marmorleedik. Tema esmaleid meil on registreeritud mullu julude ajal hes Tartu Annelinna korteris.
  • Loe lhemalt...

  • Perspektiivsest ida-kitsehernest on saanud invasiivne vrliik
    Eesti looduslikke tingimusi peetakse vrliikide ulatusliku leviku jaoks ldiselt sobimatuteks. Samas on meile kigile tuntud niteks hiid- ja Sosnovski karuputke invasioon vi khrikkoera levik le kogu Eesti.
  • Loe lhemalt...

  • Kas ida-kitsehernes ikka on ohtlik invasiivne vrliik?
    Ida-kitsehernes on Eestis tuntud eelkige sdataimena, mis on leidnud endale teiste liblikieliste seas kindla koha ja oma viljelejad. Loodusliku hulgivaliku teel aretatud ida-kitseherne sort Gale (Eesti sordilehes 1988.
  • Loe lhemalt...

  • 30 aastat linnukaitset Euroopa Liidus
    Kui Euroopa Nukogu vttis 1979. aastal vastu looduslike lindude kaitse seaduse ehk nn.
  • Loe lhemalt...

  • Kuhu kll kik lilled jid? Plluservade thtsusest
    Pealtnha kasutud ja ebahuvitavad plluservad vivad tegelikult moodustada liolulise rohevrgustiku, kus leiavad kasvukoha paljud mujalt vlja trjutud niiduliigid. Selleks tuleb plluservi aga igesti hooldada: kuni korra aastas niita, hoida vhemalt paari meetri laiused ning vimalikult puhtad kemikaalidest.
  • Loe lhemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet