Eesti Looduse fotov�istlus
2005/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti misad EL 2005/3
Hummuli mis ja park

Meie pevadeni silinud Eesti misaparkidest on Hummuli ks nooremaid, sna liigirikas, paljude vrpuude ja psastega. Seda parki peetakse tpiliseks inglise stiili niteks Eestis, mis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuriprandi poolest.

Eesti misad koos nende juurde kuuluvate parkidega ning kogu misamajandus on jtnud mrgatava jlje meie maastikku. Ehkki misate aeg on ammune mdanik, vivad misahooned ja pargid psida veel sajandeid.

Alustame Eesti misate loodus- ja kultuurilooliste vrtuste tutvustamist Valgamaalt, tehes peatuse Hummuli misas.

Asukoht ja omanikud. Hummuli (saksa k. Hummelshof, vanasti ka Hummel, Hummele) misakompleks asub sna Vikese Emaje lhedal. Arvatavasti paiknes mis algul praeguse Memisa kohal (Kupessche landt under landgut) ja alates Rootsi ajast Hummulis. Kohanimi terra Humularia on kirjas ordu ja Tartu piiskopi maajagamisrikul 1226. aastal, nime tvi ulatub oletatavasti muistsesse Eesti iseseisvusaega.

Ordumeister Johann Wolthus von Herse lnistas 1470. aastal Goswin Anrepile Helme kihelkonnas Hummuli vakuses Kuppesche maatki ja misa. Anrepite pralt oli mis orduaja lpuni. 1599. aasta Poola revisjonist nhtub, et Hummuli vakus (Hummelvaka) oli hendatud Helmega ja olnud hiljem histe omanike kes kuni 1678. aastani. Sel aastal said misa Franz von Dreilingi prandusena tema ttred Anna ja Catharina.

Hiljem lks mis Catharina ttrelt tema mehele Georg Friedrich von Reutzile. 1818. aastast prineva misa kirjelduse jrgi oli selle hoonete, platside ja aia all kokku ligi 17 ha. Kik see kuulus von Reutzidele 1823. aastani, siit edasi vahetusid 1856. aastani kiiresti omanikud ja pandipidajad, kuni mis lks Samson von Himmelstjernade valdusse.

23. aprillil 1914 ostis Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus Berg (18451938) Axel Samsonilt Hummuli koos Aitsra ja Alamisaga oma nooremale pojale Ermes Friedrich Bergile (18801949). Ermes Fr. Berg oli 1903. aastal abiellunud Ernestine (Erna) Adele von Ettlingeriga (18821945). Nende abielu lahutati ning Ermes lahkus Eestist: algul Saksamaale, hiljem Soome. Hummuli ji aga Ernestinele, kes ise elas Sangastes. Et krahv Bergi abikaasa Maria Katharina (18561922) oli juba 1882. aastal perekonna juurest lahkunud, oli kogu Sangaste majapidamine Ernestine korraldada ning Hummuli jaoks ilmselt eriti aega ei jnud.

Hummulit ja Sangastet hendasid mned seosed juba varasemast ajast, sest Bergid ja Samsonid suhtlesid omavahel tihedalt. Niteks 1889. aastal korraldas krahv Berg koos Hummuli misnikuga kartulikasvatuse katseid.

Et Ermes von Berg oli 1918. aastast Soome Vabariigi alam (Soomes kuulusid krahv Bergile Elimki /Moisio/, tema abikaasale Summa ja Tavastila mis), ji Hummuli prast Eesti Vabariigi loomist maaseaduse alusel temale ja planeeriti alles 1928. ja 1929. aastal.


Misa peahoone. 1830. aastast prit ja hilisemal Hummuli misa plaanil asub puust peahoone praegusest kivihoonest phja pool. Vana misahoone ase on veel mrgatav krgema kohana uue hoone otsa kohal. Nha on ka, et algne sissesidutee ja selle rne puiestee olid suunatud just vana peahoone juurde. Peahoone esise planeering jrgis samuti vana misahoonet: praegune peahoone on esivljaku suhtes nihkes.

Siiani psinud neogooti stiilis hrrastemaja on ehitatud kahes jrgus, phjapoolsem osa on vanem. Tpset ehitusaastat dokumentidest ei leia, kll on aga teada, et 1886. aastal hakati Hummuli misa ehitama uut tellisetehase ahju: eeldatavasti selleks, et alustada laiemat ehitustegevust. Seega vib oletada, et uus peahoone valmis 1890. aastate algul. Selle arhitektuurne lahendus arvatakse osaliselt phinevat Sangaste lossi eeskujul. Viimane loss valmis aastatel 18791883.

Eesti Vabariigi ajal jeti misa sda esialgu kavandatud majapidamiskooli tarbeks. Seda siiski ei avatud ning 1930. aastal kolis sinna Soe 6-klassiline kool. Hummuli phikooli kasutada on misahoone siiani. 1960. aastate lpus, kapitaalremondi aegu, muudeti peahoone esialgset ruumilahendust, ehitati lisasisseps ning veti kasutusele keldrikorrus.


Pargi ajalugu. Misakompleksis tuleks vaadelda ehitisi ja loodust koos ansamblina. Selle moodustasid misahrber oma krvalhoonetega, misahrberi juurde viiv puiestee, esindusvljak ja peahoonetagune park. Haljastatud oli ka maastikku mitmekesistavate kalatiikide mbrus. 1908. aastal rajati neid viis karpkala ja linaski kasvatamiseks ning 19081910. aastal ehitati veel 20 forellitiiki umbes kolmel ja poolel hektaril. (1914. aasta aprillis mdi Hummulis 23 500 aastast forelli, 1915. aastal oli kasvanduses 8000 suurt ja 8000 vikest vikerforelli.)

Hummuli park koosneb kahest eri ajal rajatud osast: misahrberi lhimbrus on kujundatud 19. sajandi algul, kaugem osa sama sajandi lpul.

1830. aasta plaanil asus puust peahoone taga vike park, mille laius ei kndinud saja meetrini. Puude tingmrgid kaardil kinnitavad, et tegemist oli krghaljastuga. Pargi piirilt algas htlane roheline ala, ilmselt heinamaa. Kusagil praeguse misapargi piiril kraavi kohal oli ka Hummuli misa piir.

1852.1854. aasta plaanil on hooned ja tiigid endises kohas. Peahoone taga paistab olevat puuviljaaed ja sellest edasi kohe park. Peahoonega paralleelne park on sna vike ja kujundatud nii, et teed moodustavad Suurbritannia lipu triibud. Pargi ja puuviljaaia pikikljega liitus tenoliselt ilu- vi juurviljaaed (seal, kus praegu on kooliaed ja osa spordivljakust). Pargi taga algas pllumaa, mis ulatub kuni eelmrgitud kraavini. Edasi algab kiiluna Alamisa maa. Jekrus oli aga Hummuli mis omandanud lahustkina heinamaa.

1873. aasta plaanilt hakkavad silma mningad muutused. Peahoone taga on ikka vike park, siis tulevad pllud. Misamaad on laienenud jeni. Je poole madalduv ala (mis varem kuulus Alamisale) on mingil mral kaetud metsaga, ilmselt kasutusel karjamaana. Jelammil on heinamaa.

1909/1910 valminud plaanil on park enam-vhem praegustes piirides. Andmeid pargis kasvavate puuliikide kohta seal pole. Pargi ldpindala oli umbes seitse hektarit.

Plaanil on nha ka juurdesiduteed palistav puiestee, sellest paremale ja vasakule jvad juurviljaaiad. Peahoone ees oleva ringi lhistel, umbes tiikide joonel, lheb allee le esivljakuks. Peahoone taga, praeguse peasissepsu joonel, algab sirge pargiallee. Peasissekik parki on peahoone tornipoolsest kljest, pargitee haruneb peagi kaheks: phjapoolne liitub alleega, lunapoolne lookleb pargi res, jdes siiski selle alale. Neid teid hendavad mned lisateed. Samas pole mrki praegustest suurematest lagendikest pargi alal. Pargi lnepiiriks on kraav, edasi tuleb juba mnnimets.

Enam-vhem misa joonel algavad pargi taga mlemas kljes puuviljaaiad. Pargipoolsel lunakljel, praeguse peaukse juures, algab aed, mis ulatub misa majandushoonete taga ka tunduvalt kaugemale. Ndne kooliaed on vaid vike osa toonasest.

Parki muudeti ka 1930. aastail. Sel ajal hoogustunud kodukaunistuse ajendil istutati siia uusi puid ja psaid. Puid on juurde istutatud veel hiljemgi, 1960. aastatel.


Vabakujuline, inglise stiil. Puude vanust arvestades on praegune nn. uus park rajatud 19. sajandi lpul vi eelmise sajandivahetuse paiku. Park hendab kitsa peaaegu ida-lnesuunalise ribana misa keskust jerse metsaga, likudes sillana pldude vahele: pargi laius 130 m ja pikkus 510 m, pindala ligi 7 ha. See on kujundatud selgelt vljapeetud vabakujulises nn. inglise stiilis, mis tiel mral vastab nii peahoone arhitektuurile kui ka ajastu valitsevale moele.

Pikliku kujuga pargi keskel on ulatuslikud lagendikud, servades erisugused puuderhmad. Pargi phjapiiril kulgeb tammepuiestee, mida mda mindi Vikese Emaje rde. Puiestee on jtkunud mingil mral veel lehiste alleena ilmselt ka Vikese Emaje poole jvas metsas. Lunas on pargi piir thistatud praeguseni psinud tammede reaga. Pargi keskele on jetud suur vabakujuline aas, mida liigendavad viksemateks vludeks eenduvad puudesalud. Selgemalt tulevad esile kaks lagendikku: lossi pool viksem ja je pool suurem. Neid kahte lahutas ringikujuline nulgude rhm, mis oli alles veel 1960. aastal. Lossipoolsel lagendikul asusid tennisevljak ja psilillede peenrad. Jepoolne oli avar muruvljak.

Kohati vib mrgata ka regulaarpargi ilminguid: pisut nooremate prnadega puiestee viib pargilagendikule. Planeerimisel oli arvestatud ka eri liiki puude omadusi. Misnik Samson olevat lasknud kujundada pargi nii, et sgisvrvides pargipuudest moodustuksid peahoone tornist vaataja ees tema nimethed. Aeg on teinud oma t ja praegu see enam nhtav ega loetav pole.


Valitseb tamm, ilmet annavad vrpuud. Pargi puistu koosneb heitlehistest leht- ja okaspuudest (philiselt tammed, prnad ja lehised) ning igihaljastest okaspuudest (nulud, kuused ja ebatsuugad). Puudel kui pargi koosluse loojail on olnud ka oma osa pargi kujunduselemendina: park pidi mjuma inimese meeltele, ta pidi andma positiivseid emotsioone eri aastaaegadel.

Levinuim puu on kodumaine tamm, kes kasvab puiesteena pargieelsel alal kahel pool sissesiduteed, pargi phjaservas puiesteena ja lunaservas pargipiirina reas ning laialdaselt kogu puistus. Arvata vib, et see liik oligi pargi rajamisel valdav. Levinum vrliik on aga siberi lehis, neid on vhemalt 60. Nende krval on tnapeval levinumad jaapani lehis (kokku 18 puud kuues kohas), harilik elupuu (12 puud viies kohas), jrgnevad ebatsuuga (11) ning nulud, valdavalt palsaminulg.

Liigilist mitmekesisust suurendasid ja kauneid vaateid lid omal ajal alpi ja siberi seedermnd, must ja valge mnd, kodumaine harilik kuusk, tema krval vramaised kanada kuusk ja sinihallide okastega torkava kuuse kultivar Glauca. Kahjuks ei saa otsustada ligi sada aastat prast pargi rajamist selle le, kui palju on seal algul olnud lhemaealisi puid. Tundub, et vrpuid, eriti aga okaspuid on olnud tunduvalt rohkem kui ndsel ajal. Vimalik, et toonases liigirohkuses on tunda ka krahv Friedrich Bergi mju.

Praegune park on aegade jooksul saanud sootuks teise no kui misaajal: pargi lesanne oli siis teine ja seda hooldasid pidevalt aednik ja aednikupoisid.


Pargi ning lhiala puud ja psad. Hummuli pargis on enne 1940. aastat mrgitud le 200 eri taksoni (liigi ja liigisisese ksuse). Ehkki karmide talvede ja hooldamatuse tttu on paljud neist hukkunud, oli toonane arv ilmselt siiski lepaisutatud. 1960. aastal oli Hummuli pargis, hrberi mbruses ja kooliaias Aleksei Paiveli andmeil (koos hilisemate mrangutega) 100 taksonit, millest 29 olid kohalikud puittaimed. Et osa kodumaiseid puid ji tollal registreerimata, oli tegelik liigirikkus tenoliselt suurem.

Nimetatud sajast taksonist olid 23 okaspuud ja 77 lehtpuud ja -psast. Osa neist ei olnud prit pargi algusaegadest, vaid istutatud sna hiljuti (niteks vrd-hobukastan, harilik pk), osa aga arvatavasti 1930. aastatel kodukaunistamise hoogtdel (halli lepa vorm f. laciniata ja kollane kask).

1960. aastal nimetatud puudestki olid paljud prit pargi algusaegadest: tavalisemate puude krval (palsami- ja siberi nulg, euroopa, jaapani ja siberi lehis, mgi- ja tatari vaher jt.) hariliku kuuse vormid (f. viminalis ja f. virgata), must ja valge mnd, hbevaher, tpiline viirpuu, pensilvaania saar, amuuri korgipuu, hberemmelga kultivar Vitellina, amuuri sirel, Moltke prn ja suurelehise prna kultivar Vitifolia. 1984. aastal, kui pargis tehti kujundusraiet, veti maha ka vrliike.

2002. ja 2003. aastal registreeriti pargieelsel alal kahel pool puiesteed, lossi ees ja kahel kljel kooliaias ja pargis kokku 130 taksonit, neist 25 taksonit okaspuid ning 105 lehtpuid ja -psaid. 130 taksonist 35 (ligikaudu veerand) olid meie kodumaised liigid ning seitse viljapuud ja marjapsad. Vrliike oli vastavalt 95, neist le viiendiku (21) okaspuud.

Haruldaste, vhese levikuga liikidena said kirja jaapani lehis, must mnd, punane vaher, tpiline viirpuu, pensilvaania saar, naastune kikkapuu, hariliku kikkapuu kultivar Pendula, hall phklipuu, amuuri korgipuu, punane tamm, siberi seedermnd ja hberemmelga kultivar Vitellina. Teiste Eesti parkidega vrreldes on siin eriti palju jaapani lehist, sealhulgas ka vga suuri (krgus 33,5 m, 31,5 m ja 31,0 m ning tve rinnaslbimt vastavalt 78, 68 ja 61 cm). Silmapaistvate mtmetega on ka siinsed pensilvaania saared, kes kasvavad mitme vikse rhmana. Puud olid eri vanusega, ilmselt pargis naturaliseerunud. Kahe suurima pensilvaania saare krgus on 29,5 m ja rinnaslbimt 67 cm ning 63 cm.


Pargi rohttaimed. Parkide kirjeldustes rgitakse enamasti puudest ja psastest. See on ka loomulik, just need taimerhmad mravad pargi philoomuse. Rohttaimi on meie parkides kahjuks vhe uuritud.

Hummuli pargis on registreeritud 200 taksonit rohttaimi, neist 54 ilutaimedena kooliaias ja 146 pargis. Pargis kasvab niidu- ja metsataimede krval ka prahipaikadele ja teistelegi kasvukohtadele omaseid taimi. Rohttaimestik on pargi eri osades erisugune, see oleneb mullastikust, reljeefist ja sinna ajapikku kujunenud metsakooslustest, samuti hooldusest. Sagedane ja sealjuures varajane niitmine (enne kui taimedel juavad valmida seemned), samuti tallamine phjustavad tavaliselt krreliste lekaalu. Nii ongi niidetavate alade taimestik sna hetaoline, koosneb enamlevinud krrelistest: harilik kastehein, harilik kerahein, harilik nurmikas, salunurmikas, harilik sugapea, valge kastehein ja luhtkastevars. Siin kasvavad kpalised pramiid-koerakpp, ka kahelehine kokeel, hall kpp, soo-neiuvaip ja vthuul-srmkpp on pargis sna ainulaadsed.


Kooliaeda hakati rajama tenoliselt 1930. aastatel, see paikneb kunagise misaaia kohal. Praegusele lhedasel kujul oli see olemas 1950. aastatel. Kooliaed on pargi kui terviku osa, juba aastakmneid hsti korras ja hooldatud. Praegu on siin vike eesaed ilupuittaimedega, ilutaimede peenar, kiviktaimla ilu-, ravim- ja maitsetaimedega, kasvuhoone, eraldi veel tarbe- ja ilutaimepeenrad ning viljapuuaed.


Taimed metsistuvad. Hummuli parki ei ole juba aastakmneid tervenisti hooldatud. Seda on tehtud peahoone lhedal, regulaarselt on niidetud ka pargilagendikke. Paljud vramaised taimed on saanud vabalt kasvada ning levida.

Rohtseid metsistunud ilutaimi Hummuli pargis palju ei ole. Siin hakkavad silma eelkige eriti vastupidavad rohttaimed, nagu iekas aster, karvane kannike, harilik katkujuur, krge maasikas, suur thtputk ning igal pool murus levinud kirikakar. Hiljutise vrliigina tasub veel mrkida ida-kitsehernest ehk sdagaleegat, mis on viimastel aastatel pldudelt levinud nii metsadesse kui ka asulatesse.

Metsistuvaid ning naturaliseerunud puittaimi on pargis ja selle lheduses 29 liigist (ligi kolmandik vrpuittaimedest), mis levivad juurevsudega vi seemneliselt. See viitab puittaimede heale kohandumisele ja htlasi ka soodsatele tingimustele.

Meil tavaliselt looduslikku jrelkasvu andvate puittaimede krval (hbehaab, aed-karusmari, siberi kontpuu, punane leeder, villane lodjapuu, harilik lumimari jt.) neb siin harva seemnetega levivat harilikku elupuud, palsaminulgu, suurelehist prna, pensilvaania saart, likivat tuhkpuud, saksa viirpuud ja naastust kikkapuud ning juurevsudega ja ilmselt ka seemnetega levivat vikest ltspuud.

Mneti llatuslikult levib siin seemnetega Phja-Ameerikast prit punane vaher. Selle liigi emapuud on pargist ammu kadunud, ent jrglasi on kahes kohas, seejuures ulatuslikumalt umbes saja meetri kaugusel pargipiirist metsasihil (suurima puu krgus 11,5 m ja rinnasmbermt 10 cm). Punane vaher istutati Hummuli parki videtavalt 1920. aastail. Puud pidasid hsti vastu ja hakkasid kandma idanemisvimelist seemet. 1960. aastate keskpaiku vis vanade puude mbruses leida isetrganud noori. Pargis on naturaliseerunud ka mgivaher: kuigi emapuud on ammu kadunud, leidub mgivahtrat laialdaselt eri vanuses ja mitmesugustes mtmetes. Ala liigirikkusele on kaasa aidanud pargist phja ja ida poole rajatud uuselamud.

Sel aastal titub Hummuli misakoolil 75 aastat: selle kolmveerandsajandi jooksul on misa ja pargi philesanne olnud toetada haridust ja vaimsust.


1. Ilves, Alfred 1984. Punaste itega vaher. Eesti Loodus 35 (8): 509510.

2. Kahk, Juhan 1992. Sangaste rukkikrahv Berg. Fr. V. Bergi Fond. AS Infotrkk, Tallinn.

3. Maiste, Juhan 1987. Misaarhitektuur. Tarmisto, V. (toim.). Valga rajoonis. Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, Tallinn: 171179.

4. Maiste, Juhan 1996. Eestimaa misad. Kunst, Tallinn.

5. Mgi, Heino; Veri, Karl 1976. Siin- ja sealpool maanteed. Valga rajoon. Eesti Raamat, Tallinn.

6. Sander, Heldur; Paal, Taimi 2002. Hummuli Phikooli looduse-pperada. Infotrkk, Tallinn.

7. Tammekann, August jt. (toim.) 1932.Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu.

8. Tohver, T. 1995. Krahv Friedrich Berg ja kalandus. Kbar, Harri (koost.). 150 aastat krahv Friedrich Bergi snnist. Krahv Fr. Bergi Fond, Tartu: 4455.

Arhiividokumendid:

EAA, f.1874, n. 1, s. 3432.

EAA, f. 1874, n. 1, s. 3400.

EAA, f. 3724, n. 4, s. 1346, s. 1347.

EAA, f. 3724, n. 4, s. 345/2.



HELDUR SANDER, TAIMI PAAL, TOIVO MEIKAR, ALAR LNELAID
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet