Eesti Looduse fotov�istlus
2005/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2005/3
Jalutuskik saladusliku Naissaare phjarajal

Saare phjaossa sensitiivid minna ei soovita. Seal olla jube suur kiirgus. Arvatakse, et saar on alt nes ja seal peidab tnini end mni aatomiallveelaev ...

Nii kirjutati Naissaarest 1997. aastal. Tele see siiski ei vastanud, nagu ka jutt nafta olemasolust saarel. Legende Naissaare nime ja sealsete asukate kohta on aga rohkesti. Mis seal parata, kui 11. sajandil Naissaarel kinud munk Bremeni Adam kirjeldas oma kroonikas Terra Feminarumil nhtut nnda: Saarel elavad imekaunid naised, lapsi saavad nad aga koledate elukatega, keda saarel mitte vhe ei ole. Kui snnivad poisid, siis on need koerakoonlased. Kui tdrukud, siis ilusamad kikidest. Naised elavad koos ega taha meestest midagi teada. Kui mehed peaksidki neid vaatama tulema, siis kihutatakse nad kurjaga minema. Teise lapsesaamise vimalusena mrkis ta kohaliku allikavee joomist, kolmandana siiski ka telist mehe-naise vahekorda aeg-ajalt saarel kivate kaupmeeste vi vangi vetud vraste sdalastega, keda amatsoonid ise vangistanud. Meheikka judnud pojad olevat maha mdud slaavi orjaturgudel, ttred kasvatatud les emadetaolisteks.

Naissaart tutvustab kolm matkarada, millest luna- ja keskrada on Eesti Looduses juba varem kirjeldatud (vt. EL 2005, nr. 1 ja 2). Kolmas matkarada kulgeb saare phjaosas. Seda vib nimetada militaarrajaks, sest suur osa vaatamisvrsustest on sjalise minevikuga. Teekonnale asudes tasub kaasa vtta taskulamp: ilma selleta vib nii mnigi huvivrsus korralikult ngemata jda.


Ohvitseride kasiino sna hgune ajalugu. Matkarada algab sadamast kuue kilomeetri kaugusel Haldja (Aldia) klast, mida ndsel ajal kutsutakse ka Kasiinoklaks. Kla tekkis siia eelmise sajandi alguses, tpsemalt Esimese maailmasja kigus. ks thelepanuvrsemaid ehitisi ongi ohvitseride kasiino ehk Naissaare komandantuur. Praegusajal on see eraomanduses, kuid paraku seni vga kehvas seisukorras. Samuti pole kiita olukord maja mbruses: endises iluaias vimutsevad kibuvitsad.

Esimese maailmasja ajal hoone ples ning see taastati 1924. aastal. Legendide jrgi tehtud hoones peval td ja htul lbutsetud linnast toodud tdrukutega ning mngitud kaarte. Ent Eesti Vabariigi ajal midagi srast ei juhtunud. Vhemasti nii kinnitavad need, kes sel ajal siin elasid ja kelle vanemad komandantuuris ttasid. Ka endised naissaarlased ei osanud mulle elda, miks seda komandandi ametiasutust ikkagi kasiinoks nimetati. Samas nentisid nad, et ka laste seas oli levinud see klalt uhke ja salaprane kasiino.

Haldja klas asus ka Naissaare komandantuuri juhtimiskeskus: staap, klubi, kino, algkooliklassid, kasarm, skla, saun, tkoda, mitmesugused laod ja krvalhooned. Skla oma suure kgi ja leivakpsetusruumiga varustas htlasi lunakomandantuuri: toit veeti sinna raudteel suurtes termosnudes. Nukogude armee kasutas seda ametihoonet kasarmu ja staabina.

Viimsi vald ms oksjonil 23 nukogudeaegset militaarrajatise varet; kige kallim oligi Haldja klas asuv ohvitseride kasiino 121 000 krooni. Kokku oli Naissaarel tagastatavaid krunte aga 69. Kasiino ehitamise aasta ja esialgse otstarbe kohta pole andmeid. Hoone leiab aga hlpsasti les: kui sadama poolt tulla, jb see paremat ktt kohe tee rde.


Savikalda rannaastang ja patareid. Haldja klast suundub matkarada mere rde, Naissaare kige tuntuma astangu juurde. See on Savikallas, mille krgus on le seitsme meetri. Rannaastangul paljandub sinakas liivsavi, mida enamasti katab rusukalle. ks endine naissaarlane rkis mulle, et viksena hppasid nad sealt astangult merre. Ta imestas, kuidas nad sellise vgitkiga tollal hakkama said: kive on palju ja pisemagi eksimuse korral oleksid tagajrjed kurvad olnud. Naissaare Savikallas tuleb aga mulle meelde iga kord, kui nen kuskil pevalilli itsemas. Just seal, peaaegu mere piiril, vikeste kivide ja liiva vahel itses hel suvel ksik, ligi kahe meetri krgune pevalill.

Savikaldast mitte kaugel asub Eesti-aegse nummerduse jrgi 5. patarei (lunarajal asuv 5. patarei kandis sel ajal numbrit 4). Siia, saare idakaldale rajati patarei 1919. aastal, et vajaduse korral hoida tule all Naissaare ja Aegna vahelist ala. Tallinnast saadeti kaks 150-millimeetrist Saksa rataslafettsuurtkki, millele 1921. aastal lisandusid kolm 76-millimeetrist Vene 1900. aasta mudelit. Kuid kindlat positsiooni polnud: kahurid seisid tiesti ilma varjeta.

Ajakohast patareid hakati Savikaldale ehitama 1923. aastal. Juba jrgmisel aastal oli vimalik kahurid paigale seada, kuigi valminud oli ainult kaks betoonalust teised olid puidust ja mullast. Esialgu meenutas komandopunkt pigem muldonni, mille kohal madal palktorn. Veel samal aastal juti lpule ka betoonist komandopunkti ning kahe suurtkialuse ehitusega.

Et patarei maapealne osa mrkamatuks ei jks ja huvilistel oleks vimalik ka maa-alustesse kikudesse piiluda, on katakombidesse viivad avad thistatud punaste nooltega. ks selline asub matkarajal, teine paarkmmend meetrit mere pool. Maa-aluse tunneli pikkus ulatub paarisaja meetrini, selle krgus on aga 1,92 meetrit. hele ja teisele poole peatunnelit jvad vikesed ruumid: need olid laskemoonakambrid ja meeskonnavarjendid. Ilma taskulambita pole kikudes paraku midagi teha. Mned matkajad on tunnelites ninud nahkhiiri.

Rannakaitsepatareid polnud aga phjus, miks Naissaar oli viiskmmend aastat Nukogude armee eriti rangelt salastatud sjaline objekt. Eesktt tuli saladuses hoida saare keskossa paigutatud miiniladusid. Samuti ei tohtinud kski tsiviilisik sattuda raketibaasi, mis rajati saare phjaossa 1963. aastal. See rajatis koosnes kmnest raketipesast ja oli tollal ks uuema tehnoloogiaga raketibaase Nukogude Liidus. Baas suleti 1982.1985. aastail. Praegu on raketibaasist alles angaarid. Mni aasta tagasi vis neist leida ka erialakirjandust ja loosungeid, kuid praeguseks on Naissaare elanikud angaarid teisel otstarbel kasutusele vtnud. Seega ei kutsuks les angaarides kolama, kll aga soovitan nautida angaaride pealt avanevat vaadet.


Tuletornist neb ra ka Soome. Raketibaasist pisut phja poole jb kunagine hdrometeoroloogiajaam, kus tehti vaatlusi 1923. aastast kuni 1993. aasta juulikuuni. Raketibaasi vastas le tee paikneb Naissaare piirivalvekordon.

Matkarada mda suundume aga Naissaare kige phjapoolsema tipu Virbu otsa poole. Kuival ajal on eriti selgelt nha veega kokku kantud liiv ja kivid, millest on moodustunud siuglev neem. Siin asus Phjasadam ehk Phjasild: sellest annavad mrku vee alt vlja turritavad kiviaiad.

Virbu kla oli Nukogude Liidu ajal ainus Naissaare kla, kus elas tsiviilelanikke. Majad on siin sna hsti silinud, kuna need olid kasutuses ka okupatsiooniajal. Praegu elavad klas majaka- ja metsavaht.

Virbu suurim vaatamisvrsus on 1960. aastal pstitatud kaheksatahuline 45-meetrine tuletorn. Naisaare luna- ja phjatipus asusid majakad juba 1788. aastast. 1805. aastal ehitati Pikasre otsa kivist tuletorn, mis 1817. aastal sai plinkimisseadme. 1842. aastal otsustas kroonu ehitada saare phjatippu aga uue tuletorni. Ehitajateks olid venelased, kes juttude jrgi olid hoolitsemata vlimusega ega pidanud triistade hoidmisest raasugi lugu. Teatakse rkida, et lheduses elanud Karu Jri nimeline naissaarlane korjas laokile jetud triistad metsa alt kokku ja ms need omakorda majakaehitajatele. Ehitus kestis viis aastat ja uus, 38 meetri krgune mmargune tuletorn valmis 1849. aastal. Hoolimata uuest tuletornist laevahukud siiski jtkusid. 1941. aastal majakas aga hiti.

Praegune raudbetoonist tuletorn on rajatud peaaegu samale kohale. Majakavahiga kokkuleppel saab ronida ka tuletorni platvormile. Sportlik vorm on soovitatav, sest lifti pole. Vaade on aga ronimist vrt. Selge ilma korral neb tuletorni vaateplatvormilt ka Soomet, mille lhim punkt on vaid 34 kilomeetri kaugusel. Viimaste aastate jooksul on Naissaare tuletorn teinud lbi vikese uuenduse: torni on vrvitud ja parandatud plinkimisseadet.


Jrjekordsed patareid. Tuletornist paistab ka saare phjatipu juures asuv monoliitne betoonehitis 9. patarei. Selle kummaski otsas olid laskemoonavarjendid ja nende kohal kahe kaheksatollise kahuriga soomustorn, mille diameeter oli 6,62 meetrit ning soomus htlaselt kolmkmmend sentimeetrit paks. Otsaehitisi hendas paksus betoonis kulgev tunnel, mille otstes asus lai trepp. Eraldi komandopunkti patareil ei olnud. Kogu esiklge kaitses liivavall. Tuld sai avada nii veevljale lnes kui ka Suurupi-esisele. Seegi patarei on hitud.

Vaid mnisada meetrit edasi on Peeter Suure patarei, mida tunti ka numbri all 10A. Terviku moodustasid kaks tugevat kahekorruselist soomustornialust, mis olid omavahel hendatud 200-meetrise liivavalliga. Selle keskosas vib mrgata laiendit: tenoliselt oli see kolmanda torni jaoks kavandatud asukoht. Valliga pti vaenlase tule eest varjata raudteeharu.

Betoonehitistest valmis ainult phjapoolne, millele juti peale tsta ka soomustorn. Torni paigaldati selleks kohale toodud portaalkraanaga. Lunapoolsest betoonrajatisest suudeti valmis ehitada vaid raudkivialus koos vlisseintega ja silinderjas betoonalus soomustornile. Katuse, seinte ega vahelagede valamiseks aega enam ei jnud: enne tuli saarelt lahkuda.

Ka selle patarei projektis polnud juhtimiskeskust ette nhtud. Mlemad rajatised on psinud tervetena. Phjapoolset torni saab seest uudistada, kuid jllegi lheb vaja taskulampi. Pisut ettevaatust ei tee paha: on kohti, kus prand jtkub alles viie meetri sgavusel.

Tuleks mainida, et saare phjaosas mobiiltelefonilevi puudub, vhemalt Eesti vrgus. Korduvalt on saabunud mulle aga teateid, et olen nd Soome levialas. Saare phjaossa ehitatud mast pole siiski meldud telefonilevi parandamiseks, vaid see kuulub piirivalvele. Masti otsas on radar, mis monteerimisjrgus olles sai ikesetormis tabamuse. Sel ajal saarel olnud oskavad teile tollest 14. novembri htust lhemalt pajatada.


Maa-alla peidetud saladused. Enne veel, kui juame jrgmise patarei juurde, mdume paigast, kus asub nn. avalik saladus. Avalik selleprast, et kigile on see nha. Saladus aga seeprast, et pris tpselt ei tea keegi, mis see on. Nhtaval on ainult avaus ja liiva tis varisenud kigu algus. Mis sealt edasi tuleb ja kuhu see kik minna viks, pole teada: torkida seda ei lubata. Tlgendusi on siiski mitu. Mni teab, et seal olevat viiekorruseline maa-alune hoone, teine jlle vidab, et maa on seal seest nes, ja kolmas

Enamik Naissaarele saabunuist tunneb suurt huvi patarei 10B vastu: seal asub suur prlev kahurialus. See on tepoolest Naissaare suurim. Kahuritoru pikkus oli 14 meetrit, lbimt 320 millimeetrit. Mrsk kaalus viissada kilogrammi ja kahuri laskekaugus oli alguses 24, prast tiendusi 30 kilomeetrit. Kahurist tehti siiski vaid ks proovilask.

Patarei koosnes kahest suurest betoonehitisest ja nende vahel kerkivast komandopunktist, mille hes otsas asus jujaam. Kik need olid omavahel hendatud liivavalli all kulgeva tunneliga. Siinne komandopunkt oli Peeter Suure merekindluse krgeim kaitserajatis: kolme korrusega ja krgust jalamilt lemise rinnatise servani viisteist meetrit. Eesti Vabariigi alguspeviks oli phjapoolne osa patareist peaaegu tielikult hvinud, vasakpoolse soomustorni alus oli aga enam-vhem terve. Korras oli ka komandopunkt, kuid maa-alune henduskik oli vett tis. Vasakpoolne tornialus otsustati konserveerida, selle soomustorn sai pappkatuse. Kuid soov rajada sinna korralik patarei rauges ige varsti: juba 1938. aastaks olid ruumid ning maa-alune tunnel komandopunktiga taas vett tis valgunud.

Praegu saab komandopunktis taskulambi valgel ringi vaadata ning ka selle katusele ronida. hitud kahurialuse juures vib aga imetleda stalaktiite ja stalagmiite. Need on moodustunud aja jooksul betoonist vlja imbunud lubjast. Vrib mainimist, et loodusliku maavarana paekivi Naissaarel ei leidu, kuid saarele toodud lubi on kindlasti saare taimestikku rikastanud.


Raja viimane punkt on Kunila mgi. Matkarada siirdub metsa alla. Siia, looduse rppe on peidetud veel ks Nukogude Liidu ajal rajatud rannakaitsepatarei. Erinevalt teistest Naissaare patareidest pole sellel rannakaitseehitisel numbrit vi nime, nii on ta jnud knekeelde kui Nukogude Liidu rannapatarei. Samuti ei ole teada tpne ehitusaeg, kuid arvatavasti on ta rajatud 1950. aastate lpus vi 1960. aastate alguses. Suurem osa ehitistest ji maa alla, pinnal on nha ainult kuulipildujate pesad. Patarei pikkus on umbes kolmsada meetrit.

Lhike jalutuskik metsas ja olemegi judnud militaarraja viimase vaatepunktini Kunila mele. See kngas on Naissaare krgeim tipp ja varem rahvasuus tuntud ka Taani Kuninga me vi Kuningaaiamena. Kunila mgi on liivaluide, mille krguseks merepinnalt on mdetud 2729,9 meetrit.

Naissaare matkaradadest ulatub Kunila meni ka nn. keskrada. Teekonna jtkuks viks kia ka sellel matkarajal, lbides soo ja miinilaod. Kiiremini juab sadamasse tagasi aga knkast ida poole kulgevat rada mda.



BIRGIT ITSE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet