Eesti Looduse fotov�istlus
2005/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/3
Kunda hiiemgi kalmevli ja phakoht

Kunda linnapiiri lhedal, praegusest mererannast ligikaudu kaks kilomeetrit sisemaa pool krgub loodus- ja muinsusmlestisena kaitse all olev vimas vallseljandik Kunda hiiemgi.

Paiga olulisust kohalike jaoks mrgib arhiivi kogunenud arvukas primusaines. Rahvajuttudes on seda kohta kirjeldatud kui muistset hiit, kus ennevanasti kidi palvetamas ja ohverdamas, aga uuemal ajal peeti simmaneid ja tantsupidusid. Uue ja palju mrkimisvrsema thenduse sai Kunda hiiemgi 2003. aastal, kui maavalla koda tegi hiite levaatust. Nimelt silmas Aseri maanunik Ahto Kaasik karjri tttu lhutud me idakljel inimluid. Need asusid korrapraselt laotud paekivimritiste vahel.

Piki karjri serva asetsev muistne matusepaik on kahjuks hvimas. Kuigi kaevandamine hiiemel lppes aastakmneid tagasi, ohustab kalmet looduslik erosioon: vhehaaval kalmepind mureneb ja selle osad kanduvad karjri phja.

Seetttu alustas arheoloogiakeskus mdunud aasta suvel Kundas arheoloogilisi pstekaevamisi. Eesmrk on kivikalmet phjalikult uurida ning panna kirja kogu silinud teave. Juba esialgsete tulemuste phjal vib elda, et ligikaudu 2500 aastat tagasi rajatud kivikalme kuulub varaste tarandkalmete hulka, millesarnaseid on Eestis teada sna vhe. Peale selle selgus, et matusepaiku on Kunda hiiemel olnud teisigi ning teadaolevalt on see seni suurim ja ulatuslikum muinasaegne kalmevljaga hiiekoht Eestis.



Hiied Eesti minevikus ja tnapeval. Hiisi peetakse ldiselt Eesti rahvausundi (nimetatud ka oma- ja maausuks) keskseteks rituaalpaikadeks. Huvi hiite vastu on trganud juba ammu: kirjalikud teated selle kohta prinevad 18.19. sajandi romantilistest ideedest mjutatud baltisaksa uurijatelt. Ajastule omaselt ksitlesid nad hiisi kui kohalike elanike paganlikke phakohti, kus toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud. Suuresti mjutasid sellist arusaama antiikmaailma romantilised tlgendused ning antiiksele Vahemere-piirkonnale iseloomuliku lekandmine. Siit sai alguse ka palju kritiseeritud nn. Eesti Olmpos.

Kui eestimaise muinaspanteoni sellist tlgendust on tublisti arvustatud, siis baltisaksa uurijate hiieksitlus on rahvalikus ajaloo- ja usunditeadvuses mrksa laiemalt levinud. Seda mitte ainult huviliste, vaid osalt ka professionaalide hulgas. Ka neilt on kostnud mtteavaldusi, mille jrgi vib hiieks pidada vaid ilusat ja suurejoonelist tammemetsa mne kena knka peal. Oluliseks on peetud ka hiide rajatud lkkekohti, kus pletati jumalatele ohverdatud ande. Enamasti pole baltisaksa uurijad aga vlja toonud vi tpsemalt selgitanud, millistele materjalidele nad tol ajal toetusid. Kindlasti oli nende jaoks oluline Lti Henriku kroonika, kus samuti on hiieks nimetatud Virumaal asuvat mge ja vga ilusat metsa. Tenoliselt kasutasid baltisaksa uurijad ka kohalike elanike primust, kahjuks ei leia sellele aga kinnitust kirjandusallikatest.



Teaduslik hiieksitlus. Teaduslikumalt veti hiied vaatluse alla eelmise sajandi esimesel poolel, ehkki romantilist ksitlusviisi kohtab veel ndki. Selle aja uurijad, eesotsas Matthias Johann Eiseni, Oskar Looritsa ja Uku Masinguga, tlgendasid neid samuti muinasaegsete phakohtadena. Baltisakslaste romantism oli aga asendunud eestlasliku romantismiga.

Oskar Looritsa eestvedamisel plvis nn. muistne iseseisvusaeg kllaltki suurt thelepanu. See aeg oli tema arvates midagi puhast, kus igapevased toimetused toetusid loodusoludele ja -mrkidele. Inimhiskond lhtus rgdemokraatlikust samavrsusest ja vrdiguslikkusest. Loomulikult oli sellises vaateviisis oma ja kllaltki mjuv osa ka hiitel, mida vastandati kristlikule kirikule: hiis oli igati tiuslik looduslik phakoht, mida ei ahistanud kivist mrid.

Tollased uurijad kasutasid juba mitmekesisemaid teabeallikaid, kuid peamiselt rahvaprimust. On ju sealt teada mitmesugused hiieuskumuses olulised keelud: hiiest ei ole lubatud midagi murda, lhkuda, kaasa viia jne. Selle phjal kujuneski arusaam hiiest kui puutumatust phast alast, kus loodus areneb ilma inimese vahelesegamiseta.

htlasi on oluline prata thelepanu sna hiis levikule. Eestis koonduvad hiie-nimelised toponmid ennekike Phja- ja Lne-Eestisse. Mauno Koski on oletanud, et hiis ongi oma algupralt just Phja-Eesti ja Luna-Soome nhtus. See seletaks ka, miks Luna-Eestis on hiie-nimelisi kohti mrksa vhem. Seega ei saa hiietraditsiooni pidada ldeestipraseks nhtuseks.



Hiite seos kalmistutega. Eelmise sajandi uurijad seostasid hiisi kalmistute, teinekord ka surnu pletuskohtadega. Kasutades nii folkloori kui ka snade algupraseid thendusi, nidati, et paljud primustest teada olevad hiieelanikud on esialgu olnud surnute hinged. Ka rahvauskumus viitab hiiele kui kalmistule ja hiieelanikele kui surnutele. Ometi ei ole seda oletust suudetud testada muinasajast prit leidudega: ldjuhul pole hiiekohtadest saadud arheoloogilisi leide ning neid, mida on vimalik siduda kalmistuga, on ette tulnud veelgi harvem. Seega ei ole ilmselt ige pidada hiiekohti otseselt kalmistuteks.

Siiski tuleb ette ka selliseid hiie-nimelisi kohti, mis ilmselt on olnud matmispaigad. Niteks ntu Ugurimgi Vike-Maarja kihelkonnas. Selle kohta teatakse rkida, et mgi oli enne Teist maailmasda kla tantsu- ning jaanituleplats. Prast sda veeti sealt kruusa ja selle kigus leiti 11.12. sajandi kaksikristpeaga rinnanel ning inimluid. Muidugi on vimalik, et hiis oli muinasajal hoopis paik, kus suheldi surnutega. Sellega ei pruukinud aga kaasneda matmine. Siit ka phjendus, miks hiieelanikke seostati surnute hingedega.

Mnikord on hiis ja kivikalme koos. Sellise muististe leviku alusel vib oletada, et ajal, kui Eestis rajati kivikirstkalmeid, thtsustati hiie-nimelisi kohti. Ajaliselt toimus see pronksiaja lpus ja eelrooma rauaajal ehk 20003000 aastat tagasi. Tenoline kivikirstkalme asub niteks Trma hiieme jalamil (# 1). Kivikirst- ja tarandkalmeid on leitud ka Purtse hiieme lheduses. Kui selline seos ja ajastus peab paika ning hiied kuuluvad samasse kultuurikompleksi kivikirst- ja tarandkalmetega, siis seletaks see veel kord hiie-toponmi levikut: on ju sellised kalmevormid levinud ennekike Phja- ja Lne-Eestis.



Kivikalme Kunda hiiemel. Viimase aasta uuringud osutavad, et ka Kunda hiiemgi on ldisest tavast erinevalt olnud kasutusel matmiskohana. Peale kahe teadaoleva ja osaliselt hvinud kalme mel, on ajaloo instituudi arhiivis foto veel hest, praeguseks tielikult hvinud kivikalmest (# 2). Seega vis esialgu kalmeid olla rohkemgi. Kahjuks jb kunagi hiiemel olnud matusepaikade lplik arv, nende rajamis- ja kasutusaeg teadmata. Kll aga vimaldavad arheoloogilised uuringud heita valgust neist hele.

Kunagine suur kivikalme Kunda hiiemel on ndseni silinud vaid osaliselt. Seda thistab mbritsevast maapinnast kuni mnikmmend sentimeetrit eenduv khm, mis 50 meetri ulatuses piki karjri serva hlmab kitsa 610 meetri laiuse riba. Matusepaik koosneb mitmest tenoliselt eri ajal rajatud osast. Kalme edelaosas on nha viie tarandi piirjooned (# 4). Karjri servas jlgitavad paeplaatidest laotud tarandimrid toetuvad raudkividest alusele. Arvestades kalme ehituslikke iserasusi ja tarandite suurust, vib kalme seda osa pidada noorema eelrooma rauaaja aegseks (200 e. Kr.50 p. Kr.). See on siiski vaid esialgne oletus, millele tuleb kaevamistega kinnitust leida.

Eelmisel aastal kaevetdega avatud 78-ruutmeetrine ala kalme kirdeosas on seevastu sarnane teadaolevate vanemal eelrooma rauaajal (500200 e. Kr.) rajatud tarandkalmetega. Kaevandis vis eristada kaheksat kirstulaadset tarandit, millesse oli maetud ks vi mitu surnut. ksteise klge pikuti ja risti ehitatud vikesed tarandid ehk kirstud moodustasid omamoodi krgja struktuuri. Kirstude ja luustike paigutuses oli jlgitav kindel korrapra: need asetsesid kas kirdeedela- vi loodekagu-suunaliselt. Kirstude 5070 cm laiused mrid koosnesid hte vi kahte ritta laotud paekividest. Nende siseosa mtmed jid vahemikku 260290 x 7080 cm. Niisuguse ehitusega varaseid tarandkalmeid on Eestis teada alla kahekmne, neist Kunda hiiemele lhim jb Iilasse.



Matmiskombed. Uuritud kalmeosas mrgiti les kolmeteistkmne luustiku asendid (# 5). Surnud olid paigutatud kirstu phja pandud suurematele paeplaatidele. Kolmes kirstus asus maetu pea juures pitsikivi. ks kirstudest oli aga seestpoolt vooderdatud viltuste ja pstiste paeplaatide ning -kamakatega. Tarandi phjaplaatidelt leitud setkid osutavad, et enne surnu asetamist kirstu tehti selles tuld. Vib-olla on see kajastus matmiseelsest kombest, mis nudis kirstu rituaalset puhastamist tulega. Pealt kaeti surnukeha aga kahe kuni nelja paeplaadikihiga.

Esialgu olid tarandi mrid sisetidisest umbes kuuskmmend sentimeetrit krgemal, kuid aja jooksul on kirstud titunud mridelt alla varisenud kividega.

Nii nagu mitmes teiseski varem kaevatud eelrooma rauaaja matusepaigas (nt. Tugu II, Palmse) vis ka Kunda kalme matmisrituaalides theldada, et surnu keha ja pead oli koheldud erinevalt. Kuigi kivikalme kaevatud osas luustikel ldjuhul plemisjlgi ei leitud, oli siiski kaks matust, kus surnu pea, erinevalt kehaosast, oli pletatud. Neist he juures oli pinnas kolbatkkide mber plenud ning sisaldas setkke: ilmselt tehti kirstus kohapeal pea mbruses tuld.

Inimese pea ja/vi kolju olulisust matmiskultuuriga seonduvates uskumustes nitavad ka neli ksikult leitud kolpa. Uskumustele peast kui ve asukohast leiab viiteid paljudelt loodusrahvastelt.

Seda tpi matusepaikadele iseloomulikult puuduvad Kunda kalmes uhked hauapanused. Enamik matuseid oli ldse ilma kaasleidudeta, mne juurest leiti loomaluid ning kahest kirstust ka savinukilde. Vimalik, et pea rituaalne kitlemine laienes ohvriloomadelegi, sest kaasa oli pandud eelkige nende lualuid ja hambaid.

Ilmselt on prast mningast vaheaega kalmeosa matusepaigana uuesti kasutusele vetud. Jrelmatusele viitab ks luustik, mis paiknes teistest krgemal, tnapevasest maapinnast kigest veerandsaja sentimeetri sgavusel. Luustiku kolba juurest leitud kumerselgse raudnoa jrgi (# 9) vib matus olla samaaegne kalme edelaosa hilisemate taranditega.



Mni seik jb igavesti teadmata. Kui suur oli jrelmatuste osakaal maetute koguarvust, ei ole praegu veel vimalik elda. ksikult paiknenud inimluid leiti palju ning juba mne sentimeetri sgavuselt maapinnast. Tpsemad andmed maetute arvu, nende soolise ja ealise kuuluvuse ning tervisliku seisundi kohta selguvad prast luude analsi. Samuti saab phjalikumate uuringute jrel teha kindlaks kalmest leitud loomaluude liigi.

Praegu ei ole heselt selge, kas kalmed ehitati Kunda hiiemele kui hiide, kus kidi jumalaid teenimas vi mele, mis oli mingil muul kombel oluline. Ei asu ju kik Kunda kalmed just hiiemel: tsemenditehase lhedale jb Eestis seni teadaolevalt pikim, 150 meetri pikkune tarandkalme.

Kll aga on kindel, et umbes 2400 aastat tagasi pidasid kohalikud elanikud Kunda hiiemge rmiselt thtsaks paigaks. Paraku pole selge, milliseid rituaale tideti mel peale kivikalmete rajamise ning sinna matmise, ja vaevalt, et selles selgust saabki.



TNNO JONUKS, MARGE KONSA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet