Eesti Looduse fotov�istlus
2005/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2005/3
Kanakull vajab metsarahu

Selle aasta lind kanakull on viimasel ajal plvinud looduskaitsjate thelepanu, sest tema arvukus on kiiresti ning teadmata phjustel vhenemas.

Kindlasti tunnevad paljud kanakulli (Accipiter gentilis gentilis) vhemalt nimepidi, kuid vhesed on teda looduses ninud. Ega see lihtne olegi, sest varjatud eluviisiga vle lendaja satub isegi rvlinnu-uurijate pilgu alla sna harva. Seetttu on alustuseks thtis teha selgeks, kas see kull, keda olete seni pidanud kanakulliks, on ikka tema ise.

Iga kull ei ole kanakull. Sageli prdutakse rvlinnu-uurijate poole murega, et kanakull kib kanavargil ja siis veel tiirutab lbelt maja kohal ning istub pllul elektripostil. See on levinuim eksimus: kodukanu rndab Eesti rvlindudest kll ainult kanakull, aga pllul postidel istumas ja maja kohal tiirlemas neb teda haruharva. Pelgliku loomu tttu hoidub kanakull metsavarju, lennates puude all ja metsasihtidel. Saaki rndab ta kiirel madallennul sageli just metsaveerelt. Tema selliste elukommete tttu ei ole tenoline, et maja kohal tiirlev ja lagedal vljal posti otsas istuv rvlind viks olla kanakull.

Enamasti on see hoopis hiireviu, kes kevadel ja suvel tiirleb alatihti taevalaotuses ning peatub meelsasti postidel. Umbes samamoodi kitub ka vike-konnakotkas, kuid teda on meil vhe, nii et vga sageli ta inimese vaatevlja ei satu. Kanakulli rahvasuus levinud nimi tiirutaja [13] prineb tenoliselt just teiste rvlindude kitumisest.

p>Seega, iga kull ei ole kanakull, ja veel: linnu liigikuuluvuse kohta vib midagi arvata juba pelgalt tema kitumist jlgides.

Tpsemalt saab linnu liiki mrata tema vlistunnuste jrgi. Esitame kanakulli, raudkulli ja hiireviu olulisemad eristustunnused tabelina.

[TABEL]

Niisiis on kanakull niisama suur kui Eesti tavalisim rvlind hiireviu, ent kanakull on tunduvalt saledama keha ning pikema ja kitsama sabaga. Ka erinevad nad vrvuselt. Kui satute linnule pris lhedale, siis on vga hsti nhtav kanakulli vanalinnu hele kulmutriip ja hiireviu rinnal olev lai hele vt. Kanakulli noorlindu on vimalik eristada alapoole triibustuse jrgi: vanalinnu rinna- ja khutriibud jooksevad risti kehaga, aga noorlinnul piki keha. Pdes eristada kanakulli ja raudkulli nende suuruse jrgi, vib ka eksida: et rvlindude emaslinnud on isastest suuremad, vivad emane raudkull ja isane kanakull olla vahel sna hesuurused. Mtmised on nidanud, et isane kanakull on siiski umbes veerandi vrra pikem kui emane raudkull, htlasi koguni kolm kuni neli korda raskem.

Harva vib Eestis nha ka Lapimaal ja Venemaa tundra-taiga osas pesitsevat alamliiki phja-kanakulli (A. gentilis buteoides), aga tema alapool on peaaegu valge. Phja-kanakull on suur rndaja, seetttu vib see alamliik juda isegi Kesk- ja Lne-Euroopasse.


Levik ja arvukus. Kanakull elab Phja-Ameerikas ja Euraasias. Euroopas pesitseb ta peaaegu kikjal, kuid vhem on teda Lne- ja Luna-Euroopas [2]. Eestis on kanakull ldlevinud rvlind, kelle kekiku on terasemalt jlgitud juba paarkmmend aastat nn. rvlinnuruutudes. See on Eesti keskkonnaseire ks osa: valitud psialadel kogutakse andmeid kigi rvlindude pesitsusaegse arvukuse, sigimisedukuse ja muu eluolu kohta. Just psialadelt saadud andmete phjal vime vita, et 1971.1990. aastani psis kanakulli arvukus enam-vhem muutumatuna [4], kuid viimasel kmnendil on vhenenud kaks korda [9]. Viimase hinnangu jrgi pesitseb Eestis ainult 400600 kanakullipaari [4]. Niisiis on kanakull nd arvukuselt samas suurusjrgus haruldase vike-konnakotkaga. Kui htlase levikuga kanakullid kogu Eesti peale laiali jagada, siis saame iga saja ruutkilomeetri kohta veidi le he pesitseva paari. Uurijad teavad ainult 110 pesa , seega vaid iga neljandat-viiendat.

Samasugust kanakulli taandumist theldati Skandinaavias 1950. ja 1980. aastate vahel, kui metsamajandus intensiivistus: kanakulli arvukus vhenes seal mitme kmnendi jooksul 5060% [19]. Meil toimunut vime seega hinnata Skandinaavias juhtunust kaks-kolm korda kiiremaks. Skandinaavias ja Phja-Ameerikas on otsitud ja selgitatud ka phjusi.


Miks kanakull taandub? Mujal maailmas, nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas, on peetud olulisimaks ohuteguriks metsamajanduse negatiivset mju elupaikadele [5]. Seda arvamust on phjendatud mitmeti: suurenevad kisklusoht ja hirimine, halveneb pesapaiga mikrokliima, vheneb saagi arvukus ja/vi kttesaadavus ning suureneb avatud maastikule keskendunud konkureerivate kiskjate arvukus. Niteks Skandinaavias intensiivistus kanakulli arvukuse vhenemise aegu kll metsamajandus, ent htlasi muutusid metsamajandusvtted. Neist peamine: valikraied asendusid lageraietega [19 ].

Raie mjust tuleneva otsese hiringu (pesapaikade puudus ja pesitsusaegne hirimine) vastu rgivad andmed Eestist: kanakullid on jtnud viimasel kmnendil asustamata ligi pooled territooriumid isegi Alam-Pedja looduskaitsealal.

Raie mju ei thenda alati pesapaikade otsest hvimist, kuigi see on muutunud ha tsisemaks probleemiks. sna vaesel pinnasel kasvavad Alam-Pedja metsad ei taga kanakullile kllaldast toitu, nii et nad kivad saagijahil ka kaitseala mbruse metsades. Need aga on muutunud jahialana ebasobivaks just metsamajanduse mjul. Selge on ks: metsa kui kanakulli algse ja olulisima saagihankimise paiga kvaliteet on halvenenud. Toidualade kvaliteedi ja saakobjektide arvukuse muutused on vhendanud ka kanakulli sigivust [9;].


Eelkige toidulaud. Kanakull sb philiselt metsakanalisi: Soomes biomassilt 70%, Eestis 24% [1, 6], ent metsakanaliste arvukus on vhenenud nii seal kui ka siin. Soomes aastatel 19501980 tehtud uuringud nitasid selget seost kanaliste arvukuse ja kanakulli sigivuse vahel. Ent samasugune seos ei ilmnenud uuringus mned aastad tagasi. Vahepeal, 1980. aastate keskel, oli kadunud kanaliste viie- kuni seitsme-aastane arvukustskkel ja eelmise kmnendi lpus theldati kanaliste viimase 40 aasta suurimat madalseisu [1]. Just kanaliste arvukuse vhenemine vib olla ks peamisi phjusi, miks kanakull taandub ka Eestis.

Loodusmaastikus valitseva toidunappuse tttu on kanakull sunnitud otsima rohkem toitu kultuurmaastikust: samal ajal kui saagi koostises on vhenenud kanalised ja imetajad, on suurenenud vareslaste ja rstaste osathtsus [6]. Pllumajanduse allakigu ja pllumajandustavade muutumise tttu on vhemaks jnud kodutuvisid ht kanakulli philist saakobjekti kultuurmaastikus. Biomassilt ehk enim energiat (22%) saavad kullid aga hallvarestest [6], kelle arvukus on mdukas tempos suurenemas [4]. See viks mjuda kanakullile soodsalt.

Raske on ette nha, mida toovad Eesti kanakullipopulatsioonile edasised saaklindude arvukuse muutused. Neid muutusi tuleb hoolega jlgida, sest just kanakulli toitumises vib peituda vastus siin pstitatud ja seni kindla vastuseta ksimusele.

Loode-Tartumaal aasta ringi tehtud juhuvaatluste phjal vib elda, et kanakulli kige olulisem toitumisala on siiski mets (53% vaatlustest), vhem jahitakse niitudel (11%). Viljaplde nib kanakull tiesti vltivat [7]. Phja-Prnumaal on siiski nhtud kanakulle luurelendudel mda metsaservi ka kultuurmaastikus, sealhulgas viljapldude res.

Vga oluline, ent seni veel vastuseta ksimus on: kuidas mjutab kanakulli talvise saagi hulk ja kttesaadavus. See vib olla (ks) populatsiooni arvukust piirav tegur. Sgis- ja talvekuudel (septembrist mrtsini 19792004) on Eedi Lelov jlginud kanakullide saagijahti 62 korral. Nende vaatluste ajal registreeriti 16 rnnakut: 13 juhul rnnati kodutuvi, hel juhul hallvarest, hel juhul hakki ja hel juhul tiigil ujuvat sinikael-parti. Kuus neist rnnakutest (37,5%) olid kanakullile edukad: tabati neli kodutuvi, ks hallvares ja ks hakk.

Talvel on kanakull agar kasutama ka kotkastele vlja pandud lisasta. Vhestest kanakulli vanalindude fotodest parimad on tehtud just loomakorjustel. Toitumisplatsil on kanakull valitseja. Teda kardavad rongad, hallvaresed, harakad, hakid ja pasknrid. Kanakulli saabudes nad eemalduvad ning isegi vaprad rongad vldivad otsest lelendu paigast, kus kanakullid maiustavad.


Kui suur on oht kodukanale? Kodukana osa kanakulli suvises mens on thine, arvuliselt vaid 1,4% [6]. Nimelt mrab saakobjekti suuruse kanakulli enda suurus: kodukana on pessa viimiseks enamasti liiga raske. Et isased kanakullid on viksemad, siis piirduvad nad tavaliselt ainult rstasuuruse saakobjektiga. Emaslinnud on kll vimelised kandma isegi sinikael-parti, kuid ainult lhikese maa taha [17]. Siiski murravad kanakullid vahel suuremat saaki (kodukanu ja laglesid) pesitsusvlisel toiduvaesel ajal. Kui pesapoegade toitmise aegu juunis-juulis jahib kanakull kodukanu harva, siis sgisel ja kevadel rnnakud sagenevad. Suve teisel poolel rndavad kanu eelkige sja lennuvimestunud linnud, kes on veel kogenematuse tttu pris saamatud looduses elutsevat saaki tabama. Vendade Nelliste kodutalus Saaremaal, kus kanu on olnud le saja, kib kanakull kevaditi. Aprillis on ta mnel aastal rnnanud kanu ndal aega jrjest ning olnud seejuures kuni viis peva ka edukas.


Kanakulli pesamets ja pesapuu. Kanakull pesitseb tavaliselt vanades okas- ja segapuistutes, kuhu ehitatakse suurtele rvlindudele iseloomulikud kogukad risupesad. Eelistatud pesapuuliigid on mnd (33% teadaolevatest pesadest), kuusk (27%) ja kask (24%). Peale selle kasutab kanakull pesapuuna haaba, sangleppa ja erandlikult isegi lehist. Kuid Eesti eri osades valitakse pesapuuks eri liike: Phja- ja Lne-Eestis ning saartel pesitseb kanakull sagedamini mndidel, Luna-Prnumaal haabadel ja Sise-Eestis kuuskedel, mndidel ning kaskedel. Kas tegu on just kanakulli pesaga, pole vimalik mrata suuruse, asendi, asukoha ega pesapuuliigi jrgi. Kll aga saab seda kindlaks teha pesapuualust uurides: eduka pesa all peaks leiduma mitmesuguseid luid ja linnusulgi.

Pesamets peab olema vrastiku alt piisavalt hre, et kanakull saaks seal lennata. Ta tunneb end kindlamalt suuremas metsalaamas. Pesa asub enamasti metsaala keskel ja vimalikult kaugel hirimisallikatest [14], kuigi rabamnnikutes ja -saartel asuvad pesad sageli sooservade lhedal. Mujal Euroopas, kus metsa vhem, vivad kanakullid pesitseda ka vga vikestes tukkades Saksamaal ainult 2,2 ha ja Briti saartel 3 ha suuruses metsas [16] , kuid viksemates metsalaikudes ei suudeta alati poegi les kasvatada, sest seal leiavad rstajad pesa kergemini les [16].


Pesaelu. Enamik rvlinde on monogaamsed: moodustavad kestvaid psipaare. Igal rvlinnupaaril on oma kindel pesitsusterritoorium, mis on eri liikidel eri suurusega. Territooriumi suurus omakorda mrab liigi asustustiheduse.

Kanakullid hakkavad pesitsema kahe- kuni kolme-aastaselt [3]. Pesade keskmine kaugus ksteisest on Eestis viis-kuus kilomeetrit, kuid vikseim teada olev kahe asustatud pesa vahe on olnud ainult poolteist kilomeetrit. Tartumaal on pesitsusterritooriumi suuruseks hinnatud 15 km2 [6]. Mujal Euroopas on see keskmiselt 3050 ruutkilomeetrit, kuid suurus oleneb eelkige sellest, kui palju leidub piirkonnas sobivat toitumisala [2]. Prnumaal on saagiga (rstas, tuttvart) pesa suunas lendavat kanakulli vaadeldud 5,25 ja 5,1 km kaugusel asustatud pesast.

Kanakullipaar on psivalt pesa juures alates mrtsist. Ilusate pikesepaisteliste ilmade korral antakse pesapaiga hivamisest mrku juba veebruari teisel poolel: klab kanakulli pulmalaul (kilked) ja paarid teevad metsa kohal pulmalendu. Siis ehitatakse vajaduse korral uus pesa vi kohendatakse vana, kik asustatud pesad kaetakse hivatuse mrgiks vrsketest okaspuu okstest prjaga. Just nd on ktte judnud aeg, mil vib nha kanakulli mngulendu. Selleks tuleb leida koht, kust neb kaugele le metsa ja loota heale nnele, sest tabada ht kullipaari 100 km2 suuruselt alalt ei ole just lihtne.

Aprilli keskel, kui mngulennud, territooriumi kuulutamine ja muud kevadised toimingud tehtud, asutakse munema. Kuu aja prast, umbes mai keskel, kooruvad kanakullitibud. Pojad elavad pesas umbes poolteist kuud, lennuvimestudes juuli alguses. Prast seda, kui tuul tiibadesse saadud, psivad noored kanakullid pesapaiga lheduses augusti keskpaigani, nautides endiselt vanemate hoolt [17]. Sel ajal vib pesa ligidalt kuulda noorlindude meeleheitlikuna nivat ja kaugele kostvat kiledat kisa: lapsed nuavad, et vanemad jtkaksid nende toitmist.

Kanakulli plistes pesapaikades leidub sageli mitu risupesa (enamasti kaks-kolm, kuid erandlikult isegi kuus-seitse), mida linnud kasutavad eri aastatel. Pesad on ksteisest tavaliselt 100200 meetri kaugusel, kuid varupesade vahemaa vib ulatuda 40600 meetrini. Olenevalt pesa asendist vib see puu otsas psida vga kaua, harude vahel isegi kuni paar aastakmmet. Seda eeldusel, et keegi neid aeg-ajalt korrastab ja krgemaks ehitab. Prnumaal Halinga rvlindude vaatlusalal on ks pesa seisnud puus le 25 aasta. See leiti 1979. aasta hilissgisel ning peale kanakullide on seda kasutanud veel ka hiireviu ja hndkakk.

Vga huvitav oli he kanakulli pesa asustuslugu 1995. aastal. Kanakull pesitses selles esimest korda 1992. aastal, pesapaiga asustus ulatub 1970. aastate algusesse. 24. aprillil istus pesal hndkakk. 30. aprillil kilkas pesa lheduses kanakull, hiljem polnud hndkakku enam nha. 28. mail oli kanakullil koorunud juba esimene poeg.

Loode-Venemaal on jlgitud kanakullide ja hndkakkude omavahelist suhet pesade hivamisel pesitsusaja alguses: kuue aasta jooksul jlgiti metsaosa, kus oli neli kanakulli ehitatud risupesa. Alati ji pesa valimise eelisigus kanakullidele, kes igal aastal pesa ka vahetasid. Tsiseid konflikte selline kooselu hndkakuga ei tekitanud [11].

Esimese aasta pesad, nagu ka need eluasemed, mida kanakull pole mned aastad kasutanud, on enamasti kllaltki kopsakad ja hulised. Vhemalt Phja-Prnumaal nivad kanakullid eelistavat phiehitusmaterjalina vrskeid mnnioksi, kuid dekoreerivad pesa pesitsusajal ka kase, lepa ning kuuseokstega.


Rnne. Kuigi kanakull on sna paikne lind, nitavad Srve linnujaama rndeandmed (19982004), et ta on liikuvaim oktoobri teisel poolel [12]. Siiski on rndajate arv vike ja aastati varieeruv (527 isendit). Aastati erineb ka rndemaksimumi aeg: 2001. aasta sgisel oli intensiivseim rnne septembri teisel poolel, 1999. aastal oktoobri teisel poolel ja 2004. aastal oktoobri lpul. Tagasi pesitsusaladele saabuvad kanakullid veebruariks. Mrgatavast kevadrndest rkida ei saa, sest siis liigutakse kiiremini ja hajutatumalt.

Kanakulli rndekihk suureneb levila phjaosas. Eesti, nagu ka muu Phja-Euroopa kanakullid vtavad sageli ette kllaltki pikki teekondi. Matsalu rngastuskeskuse andmeil on Eestis pesapojana rngastatud kanakulli teadaolevalt pikim rnne viis Lne-Virumaalt Saksamaale (umbes 1000 km). Samas on Baltimaadest luna pool pesitsevad linnud kllaltki paiksed, liikudes harva le 50 kilomeetri.

Rngastatud lindude taasleidudest selgub, et ringi hulguvad enamasti noored. Aastatel 1922 kuni 2000 on Eestis rngastatud 816 kanakulli, enamik neist pesapojana. Taasleitud on neist 45. Eestis rngastatud lindudest ei ole vljaspool Eestit leitud htegi vanalindu, kik on olnud kuni kahe-aastased: Venemaalt (kolm lindu), Ltist (3), Poolast (2), Leedust (1), Valgevenest (1) ja Saksamaalt (1).

Ka vlisriikides rngastatud ja Eestist taasleitud kanakullidest olid 74% kuni kaheaastased. Vlisriikides rngastatud linde on meil leitud kokku 43, enam-vhem htlaselt le kogu Eesti. Suurem osa neist (37) on siia tulnud Soomest, ksikud Ltist (5) ja Rootsist (1). Taasleitud vanalinnud on kik prit Soomest. Seejuures on Soomes ja Rootsis rngastatud kanakullid leitud (he erandiga) Eesti mandriosast phja pool PrnuTartu joont.

Taasleiud vimaldavad hinnata kanakulli suremust ja eluiga ning saada teavet surma phjuste kohta. Esimesel kahel eluaastal hukkub koguni 70% kanakullidest. Surma phjustavad eelkige inimese loodud rajatised: linnud lendavad elektriliinidesse, aknaklaasidesse jne. (68% kikidest surmajuhtumitest) [10]. Seni teadaolevalt vanim Eestimaal rngastatud kanakull elas le kmne aasta: 11. juunil 1990 Halinga vaatlusalal Vahenurme puisniidu servas rngastatud lind leiti surnuna 9. augustil 2000 umbes 15 km loodes, Avaste kla lhedalt. Kmnekonna aasta piirimaile trib oma vanusega ka isaslind, kes lennuvimelisena rngastati 25. detsembril 1992 Kobelas ning tabati ja lasti taas vabadusse 21. oktoobril 2000 Antslas.

Eestimaalt on niteid ka selle kohta, et hest ja samast pesakonnast rngastatud linnud vivad sattuda hoopis eri kanti. Nii sattus ks 1999. aastal Pikasillal rngastatud pesapoeg Ltimaale, teise sama pesakonna poja jnused leiti Vrtsjrve rest hne je suudmest. Huvitav on he Halinga psivaatlusala kanakulli eri aastatel rngastatud pesapoegade saatus: 1976. aastal rngastatud pesapoeg judis sama aasta lpuks Poola, 1977. aastal pesapojana rngastatud linnu elu lppes Prnus, kus kanakull lendas kodutuvi taga ajades aknasse ja 1979. aasta poeg judis sama aasta oktoobris Leedumaale. Noorlindude seosetu hajumine esimesel paaril aastal igasse suunda (ka phja) on kanakullile iseloomulik, seda on theldatud ka mitmel pool mujal Euroopas [2].

Kanakulli kaitse ja psielupaigad. Kanakulli kaitsestaatus on Eestis pikka aega olnud ebapiisav. Kiiresti vheneva arvukuse tttu on kanakull nd arvatud II kaitsekategooriasse: 2004. aastal justunud looduskaitseseaduse jrgi peavad II kaitsekategooria liikide teadaolevatest pesapaikadest vhemalt pooled kas asuma kaitsealadel vi olema vormistatud psielupaikadena. Et kaitsealadel asub vaid 30% kanakulli teadaolevatest pesapaikadest, on keskkonnaministeerium algatanud selle liigi psielupaikade loomise. Kui vastav mrus justub, saab peale mitmesuguse reiimiga kaitsealadel asuvate pesapaikade seadusliku kaitse veel umbes 50 kanakullipaari pesa mbrus.

Kanakulli kaitse tegelikule korraldamisele saavad kaasa aidata ka Eesti Looduse lugejad: kirjutage teile teadaolevatest pesadest Eesti ornitoloogiahingule: pk. 227, 50002 Tartu, (mrgusna Kanakull) vi e-posti aadressile: Renno.Nellis@mail.ee. Iga pesateade aitab thustada selle taanduma kippuva liigi kaitset ning uurimist.


1. Byholm, Patrik 2004. Metskanalintujen runsauden vaikutus kanahaukan pesimismenestykseen. Suomen Riista 50: 4655.

2. Cramp, S.; Simmons, K. 1987. Handbook of the birds of Europe, the Middle East and North Africa. Vol. 2: Hawks to bustards: 148156.

3. Gensbol, B.; Koskimies, P. 1995. Suomen ja Euroopan Pivapetolinnut. WSOY.

4. Elts, Jaanus jt. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.2002. aastal. Hirundo 16 (2): 5881.

5. Keane, J. J.; Morrison, M. L. 1994. Northern goshawk ecology: effects of scale and levels of biological organization. Studies in Avian Biology 16: 311.

6. Lhmus, Asko 1993. Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 19871992. Hirundo 13 (2): 314.

7. Lhmus, Asko 2001a. Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa rvlindudel. Hirundo 14 (1): 2742.

8. Lhmus, Asko 2001b. Kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide ohustatus ja kaitstuse kriteeriumid Eestis. Hirundo Suppl. 4: 520.

9. Lhmus, Asko 2004a. Eesti rvlinnuseire 19992003: kanakulli kadu ja hiiretsklite kellavrk. Hirundo 17 (1): 318.

10. Lhmus, Asko 2004b. Rvlindude surma phjustest Eestis aastatel 19852004. Hirundo 17 (2): 6784.

11. Mальцевский, A. С.; Пукинский, Ю. Б. 1983. Птицы Ленинградской oбласти и сопредельных территории. Том 1, Ленинград.

12. Martinson, Mati (koost.) 2004. Srve linnujaama rndeandmebaas.

13. Mger, Mart 1969. Eesti linnunimetused. Tallinn.

14. Pentariani, V.; Faivre, B. 1997. Breeding density and nest site selection in a Goshawk (Accipiter gentilis) population of the Central Apennines (Abruzzo, Italy). Bird Study 44: 136145.

15. Penteriani, V.; Faivre, B. 2001. Effects of harvesting timber stands on goshawk nesting in two European areas. Biological Conservation 101: 211216.

16. Petty, S. J. 1989. Goshawk: their status, requirements and management. Forestry Commission Bulletin 81.

17. Randla, Tiit 1976. Eesti rvlinnud. Valgus, Tallinn.

18. Svensson, Lars; Grant, Peter J. 1999. Collins Bird Guide. HarperCollinsPublishers Ltd., London.

19. Widen, P. 1997. How, and why, is the goshawk (Accipiter gentilis) affected by modern forest management in Fennoscandia. Journal of Raptor Researches 31: 107113.


Renno Nellis (1982) on Tartu likooli bioloogia eriala neljanda kursuse lipilane. 2005. aasta linnu projekti meeskonna liige.

Eedi Lelov (1953) on harrastusornitoloog, Prnumaa linnuklubi Buteo juhatuse esimees. Ttab ajaloo ja loodusainete petajana Kaelase koolis. 2005. aasta linnu projekti meeskonna liige.


Kolme vga sarnase rvlinnu eristustunnused (lennupildid raamatust Collins Bird Guide [18]).
Tunnus Liik
Kanakull Raudkull Hiireviu
Linnu ldpikkus (cm) 5060 3040 5060
Tiibade siruulatus (cm) 100120 6075 115130
lapoole vrvus emaslind pruunikashall, isaslind hall emaslind pruunikashall, isaslind hall (tume)pruun
Alapoole vrvus htlaselt helehall htlaselt helehall heledal taustal pruun muster, tiivanukkide kohal eristuvad tumedad laigud
Eritunnused vanalinnul (eriti isaslinnul) selge hele kulmutriip vanal isaslinnul psed ja kljed roostepunased rinnal lai hele vt
Lennupilt pikk saba, esiletungiv pea vike sale keha, kiire lend, pikk saba marad tiivad, lai saba
Kus viks nha? peamiselt metsas, harva pldudel tiirlemas ja istumas peamiselt metsas, harva pldudel tiirlemas ja istumas; talvel kimbutab majade juures tihaseid peamiselt avamaastikul, istub sageli postidel ja tiirleb pldude kohal
Phitoit varesed, tuvid, metsakanalised varblasesuurused vrvulised uruhiiired jt. pisinrilised



RENNO NELLIS, EEDI LELOV
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet